Doonoripiim annab enneaegsetele lastele kosumiseks ja kasvamiseks jõudu (1)

Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus asuvast Baltikumi ainsast emapiimapangast saavad abi emad, kel rinnapiima oma enneaegselt sündinud lapsele napib.

„Uudis, et minu laps saab doonorpiima, mõjus kõige muu kõrval igati julgustavalt," meenutab Triinu Kalle, kelle poeg Kiur sündis kolme aasta eest enneaegsena. Naine teab, et enneaegsetel lastel pole seedesüsteem välja arenenud ning kunsttoit võib neile liiga koormavalt mõjuda. „Küsimus on ju ka vaid paaris esimeses päevas," kostab Kalle. Enneaegse lapse emal võtab rinnapiima teke nimelt mõned päevad aega.

Ükski annetatav rinnapiimakogus pole tühine

Kui tema enda laps oli piimapangast abi saanud, oli Triinu Kalle jaoks iseenesestmõistetav, et ka tema annetab ülejääva rinnapiima. „Ma pumpasin selle ju nagunii välja. Enneaegse lapse vanemana mõistsin aga, mida tähendab, kui oma laps saab kasvamiseks ja jõu kogumiseks vajalikku emapiimadoonorilt," lausub ta.

Praeguseks igati tubli ja tegusa kolmeaastase Kiuri ema mõistab, et emapiima doonoriks olemine on väga isiklik teema. „Aga kui elukorraldus oma beebi kõrvalt lubab, võiks piima annetamisele mõelda küll," soovitab ta noortele emadele.

Rinnapiimadoonorlus on nimelt vabatahtlik ja tasustamata tegevus, mis põhineb vaid soovil aidata vastsündinuid. „Mida rohkem meile piima annetatakse, seda rohkematele lastele saame seda jagada. Kõige pisemad ja väetimad saavad seda esimesena, kuid meie soov on aidata võimalikult paljusid," räägib Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku emapiimapanga arst Annika Tiit. Tema sõnul ei ole ükski emapiimapanka annetatav kogus tühine, sest näiteks kilo raskune enneaegne beebi sööb esimesel elupäeval vaid 10 milliliitrit ehk üks milliliiter korraga.

Igale vastsündinule, nii ajalisele kui ka enneaegsele on tema sõnul ema rinnapiim parimaks toiduks. „Rinnapiim on koostise poolest unikaalne, sisaldades valke, rasvu, süsivesikuid, erinevaid kaitsekehi, mikroelemente ja „häid" baktereid. Seetõttu ei asenda seda mitte kunagi mitte ükski kunsttoit," nendib Tiit.

Enneaegsetel lastel on tema sõnul aga päris mitmeid põhjuseid, miks nad ei saa kohe oma ema rinnale. „Kõige sagedasemaks probleemiks on hingamishäired, mistõttu saab laps hingamist toetavat ravi. Sel ajal toidetakse last peenikese maosondiga," toob ta välja ühe põhjuse. Ka on enneaegsete kogu organism enneaegne, ka soolestik. „See talub vaid kõige kvaliteetsemat – rinnapiima, mis hoiab ära hulga toitumisprobleeme ning ka soolepõletiku, mille korral katkestatakse toitmine sootuks," selgitab Tiit.

Viie aasta jooksul on keeldunud vaid üks ema

Doonori rinnapiima saavad Annika Tiidu sõnul eelistatult enneaegsed lapsed. „Kindlasti on see näidustatud enne 32 rasedusnädalat sündinuile või beebidele, kelle sünnikaal on alla 1500 grammi," kostab ta. Et emapiimapangas pole olnud piimakriisi, on seda Eestis jagunud ka suurematele enneaegsetele, kes on ravil intensiivravi palatis. „Samuti anname doonorpiima nendele beebidele, kelle sünnikaal on liiga väike raseduskestuse kohta. Ja suurematele vastsündinutele, kellel on sünnituse ajal esinenud hapnikupuudus," räägib ta.

Annika Tiit ütleb, et emapiimapanga viieaastase töökogemuse jooksul on olnud vaid üks ema, kes on loobunud doonorrinnapiima kasutamisest. „Doonorpiim on esimeste päevade kiirabi. Soovime, et meie enneaegsed saaksid kolmandal-viiendal elupäeval juba täismahus oma ema piima. Kuid on ka neid beebisid, kelle emal ei teki oma rinnapiima piisavas koguses ka esimese elunädala lõpuks," märgib ta.

Igal juhul on emapiimapank õigel teel ehk nagu ütleb Annika Tiit: „Meie enneaegsetel esineb väga harva toitmisprobleeme ning soolepõletiku esinemissagedus on langenud nulli lähedale. 2014ndal aastal ei olnud soolepõletikku ühelgi enneaegsel lapsel."

Emapiimapank

Ida-Tallinna keskhaiglas asuv emapiimapank on Baltikumi ainus, mis varustab ühtlasi Tartu ülikooli lastekliiniku vastsündinute intensiivravi osakonda. Euroopas tegutseb 203 aktiivset rinnapiimapanka.

Kui oled valmis abistama väikesi enneaegseid ja haigeid vastsündinuid ning soovid saada rinnapiimadoonoriks, võta ühendust emapiimapanga nõustajaga tel 620 7188.

Doonoripiima kogumiseks ja säilitamiseks vajalikud vahendid saab doonor emapiimapangast. Doonoripiim peab olema välja pumbatud, käsitsi lüpstud piim ei sobi. Pärast väljapumpamist tuleb rinnapiim panna sügavkülma, külmutatult viiakse see ka haiglasse, kus seda põhjalikult testitakse. Rinnapiim säilib vastavates tingimustes kuus kuud.

Kes sobib emapiimadoonoriks?

Rinnapiimadoonoriks võivad olla kõik terved imetavad naised, kelle laps on noorem kui 6 kuud. Rinnapiima loovutamine on vabatahtlik ja tasustamata. Nakkusohtude vältimiseks läbivad kõik doonorkandidaadid vajalikud testid.

Doonorpiima loovutajaks sobib vaid naine, kes
* ei suitseta ega kasuta nikotiinpreparaate (-nätsud, -plaastrid, põsktubakas),
* ei tarbi sageli alkoholi.
* ei ole praegu ega ka kunagi varem tarbinud uimasteid ja narkootilisi aineid,
* ei ole saanud viimase 12. kuu jooksul vereülekandeid,
* ei ole läbi teinud kudede või organite siirdamist viimase 12. kuu jooksul,
* ei ole tätoveerinud või augustanud oma keha viimase 12. kuu jooksul,
* ei ole taimetoitlane.
* ei kasuta homöopaatilisi preparaate,
* ei ole viimase 12. kuu jooksul olnud vahekorras seksuaalpartneriga, kellel võib esineda HIV, HTLV või hepatiidi viiruskandlus või kes on kasutanud süstlanõela illegaalsete narkootiliste ainete süstimiseks,
* ei ole kroonilise infektsiooni kandja: HIV, HTLV, hepatiit B ja/või C, malaaria, tuberkuloos,
* ei ole saanud vähiravi viimase 5 aasta jooksul.
Allikas: Ida-Tallinna Keskhaigla (itk.ee)