Tuulerõuged - kuidas nendega toime tulla?

Mis on tuulerõuged ja kuidas nendega toime tulla, räägib Südameapteegi proviisor-nõustaja Triinu Entsik-Grünberg.

Tuulerõugete tekitaja on herpesviirus nimega Herpes Varicella-zoster. Haigus on äärmiselt nakkav, levides kas otsesel kontaktil nakatunuga või piisknakkusena.

Tuulerõugete avaldumisaeg peale nakatunuga kokkupuudet on 7-21, tavaliselt 14-16 päeva.

Haige on nakkusohtlik juba kaks ööpäeva enne lööbe ilmumist kuni kõikide lööbekollete koorikuga kattumiseni. Lööbele võib eelneda väike palavik.

Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav.

Löövet esineb kõikjal, ka peanahal, kuid täpikeste arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Esimesed villikesed ilmuvad juustega kaetud peanahale ja näole, kust levivad rindkerele ning edasi kõikjale üle kogu keha.

Millist abi saab apteegist?

- Palaviku alandamiseks: paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldav preparaat, täiskasvanutele tabletid, lastele kas paratsetamooli küünlad, suukaudne lahus või ibuprofeeni sisaldav suukaudne suspensioon

- Sügeluse vähendamiseks: allergiavastane preparaat, täiskasvanutele tabletid, lastele suukaudne lahus või arsti poolt väljakirjutatud tilgad. Lisaks soovitatakse tuulerõugetesse haigestunud lastel küüned lühikeseks lõigata, et nad ei kahjustaks sügelemisel nahka, nii et sinna tekib põletik.

- Lööbele peale määrimiseks: kui varem oli tavaks tuulerõugevillidele kanda briljantrohelist, siis tänapäeval on apteekides müügil spetsiaalne toode tuulerõugetele-jahutav vaht, millel on peale jahutava ja rahustava toime ka kiire sügelemisvastane toime.

Tänapäeval on võimalik tuulerõugete vastu ka vaktsineerida.

Tuulerõugete vastane vaktsiin on maailmas juba olemas, aga selle laiemalt kasutusse võtmise otstarbekus on küsitav, kuna haigus on tavaliselt väga kerge ja paraneb hästi.

Eestis soovitatakse praegu vaktsineerida lapsi, kes ei ole tuulerõugeid põdenud 12.eluaastaks arvestusega, et vanuse kasvuga raske haiguskulu tõenäosus suureneb.

Immuunpuudulikkusega isikutele on tuulerõuged väga ohtlik haigus ja neid inimesi soovitatakse ka vaktsineerida kindlate kriteeriumite alusel.

Täiskasvanud, kes ei ole lapsepõlves tuulerõugeid põdenud, peavad vältima haigega kokkupuudet, sest ka täiskasvanueas põetakse tuulerõugeid tunduvalt raskemalt kui lapseeas.

Tuulerõugete vastu vaktsineerima peaksid end kõik noored naised, kes planeerivad rasedust ja kes ei ole haigust põdenud. Raseduse ajal tuulerõugete põdemine kujutab tõsist ohtu arenevale lootele.

Juhul kui haigust mittepõdenud inimesel on kokkupuude tuulerõugehaigega, siis tuleks vaktsineerida kolme päeva jooksul alates sellest kontaktist. See aitab suure tõenäosusega haiguse kas ära hoida või vähemalt kulgu oluliselt kergendada.