Läkaköha kindlakstegemine nõuab tarkust nii patsiendilt kui arstilt

Tartu ülikooli mikrobioloogia instituudi doktorant ja lastearst Piia Jõgi rääkis Tartu Ülikooli täienduskonverentsil Kliinik 2015, et 2010. aastal registreeriti Eestis läkaköha juhte 97 100 000 inimese kohta. See oli kõrgeim haigestumus Eestis alates 1962. aastast ning kõrgeim haigestumus Euroopas 2010. aastal.

Teadlased on täheldanud, et kõrge haigestumisega aastad vahelduvad madalamatega, üks tsükkel on 3-5 aasta pikkune. Mullu oli Eesti Euroopas ainus riik, kus läkaköhasse haigestumine langes, kokku registreeriti Terviseameti andmeil eelmisel aastal 43 läkaköha juhtu.

Piia Jõgi sõnul on läkaköhasse haigestumine tõusnud mitte vaid Eestis, vaid ka teistes riikides. Arenenud maades on saanud sellest enamlevinud vaktsiinvälditav nakkushaigus.

Mis arstidele muret teeb, on see, et Eestis ei ole teada tegelikku läkaköhasse haigestumist. On küll riiklikult registreeritud haigestumus läkaköhasse ning teada, et imikute läkaköhavaktsiiniga hõlmatus viimastel aastatel umbes 95%.

Seda kinnitab Piia Jõgi enda uurimus. Ta hindas 2012. aastal Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus 9-14-aastaste noorte haigestumist läkakohasse ja leidis, et hinnanguliselt oli 6,3 % neist uuringule eelnenud aasta jooksul kokku puutunud haigust tekitava bakteriga Bordetella pertussis. Registreeritud haigestumus läkaköhasse oli samal ajal selles vanuserühmas kõigest 0,1 protsenti. See tähendab, et läkaköha tekitava bakteriga puutus kokku 60 korda rohkem noori, kui ametlikesse paberitesse kirja läks.

Seesugused uuringutulemused lubavad arvata, et tõenäoliselt levib Eestis kerge läkaköha, millega inimesed ei pruugi arsti juurde pöörduda või kui pöörduvad, siis arst ei mõtle läkaköha peale. "Tänapäeval põevad klassikalist läkaköha vaid mittevaktsineeritud lapsed, ülejäänud inimesed põevad haigust suhteliselt kergekujuliselt, tavaliselt üks-kaks nädalat kestva köhaga," rääkis Jõgi. Lisaks on suur hulk asümptoomseid haigusjuhte, kus inimene on otseste haigustunnusteta, kuid läkaköha tekitav bakter on tema ninaneelus olemas ja inimene on nii teistele nakkusohtlik.

Piia Jõgi kutsus konverentsil üles pikemalt kestnud köha puhul mõtlema läkaköha peale nii patsiente kui arste. "Tänapäeval, kui läkaköha vastu on vaktsineeritud pea 60 aastat, ei ole võimalik enam läkaköha sümtpomite järgi diagnoosida, haiguse kindlakstegemiseks on vajalik laboratoorsed testide kasutamine," lausus ta.

Millised on klassikalised läkaköha haigusnähud?

• Esimesed haigusnähud on sarnased külmetushaigusele – nohu, aevastamine, väike palavik, kurguvalu ja kerge köha.

• Köha muutub järk-järgult tugevamaks, ühe-kahe nädala pärast kujuneb välja aeglaselt intensiivistuv, läkaköhale iseloomulik hootine köha.

• Väikelastele on tüüpiline köhahoo lõpus vilinaga sissehingamine, köhahoog võib lõppeda ka oksendamisega.

• Köhahood esinevad sageli öösiti.

• Läkaköha vastu vaktsineeritud lastel ja täiskasvanutel on haiguse kulg kergem ja sageli ebatüüpiline.

Allikas: Terviseamet