Eva Kirillovat tunnustab president tänavu Punase Risti teenetemärgigaFoto: SILLE ANNUK
Uudised
4. veebruar 2015, 18:25

Pime naine saab presidendilt teenetemärgi oma sünnipäeval

Pime naine Eva Kirillova saab presidendilt teenetemärgi: „See uudis oli kerge šokk!“ (13)

„See uudis oli ikka kerge šokk küll," tunnistas Eva Kirillova, 71 aastane pime naine, kes täna kuulis ajakirjanikelt: president on otsustanud talle anda Punase Risti teenetemärgi.

Mida Eva Kirillova arvab, et president otsustas teda teenetemärgiga tunnustada selle eest, et naine on pärast pimedaksjäämist oma tegevusega kinnitanud: ka nägemise kaotanud inimene saab tõhusalt töötada? „Seda peaks ikka nende käest küsima, kes mind sellele tunnustusele esitasid. Minu elus on olnud töö, töö ja veelkord töö," kostab naine.

Vabatahtlik töö jätkub ka pärast pensionile jäämist

36 aastat tagasi meningiidi tagajärjel nägemise kaotanud Eval kulus pimedusega kohanemiseks paar aastat. Pärast seda on naine pimedate süsteemis teinud muljetavaldavat karjääri: aastate eest alustas ta tööd harjavabrikus ning pensionile suundus möödunud aasta novembris Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu esimehe ametikohalt.

Vahepeale on mahtunud veel näiteks mittetulundusühingu Tartu pimedate abi ning juhtkoerte fondi moodustamine, samuti oli Eva 20 aasta eest Tartu Puuetega Inimeste Koja asutajaliige. Kuid mitte ainult – vabatahtlikku tööd teeb Eva mujalgi. Paljude teiste asjade seas on Eva ka Tartu Emajõe koolis hoolekogu liige ning Eesti Pimedate Liidu aseesimees.

„Mulle on eluaeg meeldinud inimestega tööd teha," kostab Eva kõige selle peale lihtsalt. Enne pimedaks jäämist töötas ta koolis kunstiõpetajana. Ning tegevused ei lõpe ka pensionile jäädes, jätkuvad loengud üliõpilastele ja arstidele, palju tuleb teha kirjatööd. „Kõik need punktkirjas märkmed on vaja lahti kirjutada. Ja rohkem tahaks teatris käia," tunnistab naine. Lisaks loodab, et tal jääb rohkem aega lähedastele: oma emale, lastele ja lapselastele.

Iseenesestmõistetavalt jätkub ka õppimine, sest nagu ütleb Eva – täiskasvanuna pimedaks jäänud inimesel tuleb seda teha elu lõpuni. „Kui ta soovib muidugi võimalikult iseseisvalt hakkama saada. Mina soovin, mulle ei meeldi, kui mind poputatakse."

Viimati õppis ta täna, kui käis liikumisõpetajaga Tartus uut marsruuti läbimas. Homme proovib ta seda teha iseseisvalt, õpetaja turvalises kauguses kontrollimas, kuidas naine õpitu omandas.

Eva on aktiivse loomuga inimene, mistõttu on tal tegevust jagunud terve elu. Aga ta nendib, et tegelikult on pimedal inimesel päris raske tööd leida, olgugi, et praegu pasundatakse pidevalt uute töökohtade loomisest. Lisaks on Eva hinnangul sotsiaalsfääris puudus pimedatest nõustajatest, kes oskavad oma saatusekaaslasi kõige vahetumalt ja adekvaatsemalt nõustada.

Olulisim on õppida aega sisustama

Mida Eva soovitab neile, kes peaksid mingil põhjusel nägemise kaotama? „Ta peaks võtma ühendust kohaliku pimedate ühinguga, nii jõuab ta kõige õigema abini. Kõige olulisem on õppida oma aega sisustama. Kõige hullem on see, kui inimene päeval magab ja öösel mõtleb halbu asju," on Eva aastate jooksul kogenud.

Eva on ühes varasemas intervjuus öelnud, et tema jaoks on olulisim end harida ja tegutseda. Kas see kehtib tänaseni? „Muidugi! et end tuleb igas vallas koolitada, et eluga iseseisvalt hakkama saada!"

Teenetemärgi saab Eva presidendilt 23. veebruaril, mil naine tähistab oma 72. sünnipäeva.