Narva maketi meister Fjodor Šantsõn: lõpuks on minugi panust märgatud (8)

See, mida Šantsõn tagasihoidlikuks panuseks nimetab, pole reaalsuses sugugi mitte väike konstruktsioon, vaid 15 x 8 meetri suurusel pinnal laiuv ja 490 hoonest koosnev detailne makett.

Kunagise barokkpärlina tuntud Narva ilust annab vähendatud koopia suurepärase ettekujutuse. Meistriteose looja tunnistab, et iga viimase kui puu ja põõsa valmis meisterdamiseks siiski aega ei anta – seoses maketile koduks olnud Narva raekoja rekonstrueerimisega peab ainulaadne ehitis lähiaastatel asukohta vahetama.

Kuhu osade kaupa kolib ja kus ta jälle kokku pannakse, ei oska Šantsõn praegu parima tahtmise juures öelda.

"Praegusest ruumist, mis kuus aastat tagasi linna maketi kokkupanekuks eraldati, saab tulevikus konverentsiruum, ning raekotta seda enam kindlasti tagasi ei tooda, siin pole lihtsalt ruumi," räägib kuldsete kätega minilinnaehitaja. "Kui talle lõpuks ikka mingi kindel koht leitakse, pole praeguse maketi taastamine teab mis aeganõudev töö. Kui aga võtta arvesse minu teisigi plaane, millest praegu võiks nimetada Kreenholmi ja Sillamäe maketeerimist, läheks mul kindlasti staadioni suurust platsi vaja."

Makettide ehitamisega tegi Fjodor Šantsõn algust 20 aastat tagasi, kui töötas lasteaias. Tema käe all valmisid laste keelekümblusprogrammi ilmestamiseks maketid Eestis sümboli tähendust omavatest ehitistest: Kaarli kirik, Niguliste kirik, Paks Margareeta, Pikk Hermann ja teised.

Alles pärast neid keskendus meister Narvale, mille kunagisest ilust vaid vähestel aimu oli. Euroopa minilinnade ühingu juht, kes Vana-Narva maketiga tutvumas käis, tunnistas, et sellesarnast tänaseni mitte säilinud linna maketti Euroopast naljalt ei leia.

"Ega selle eelseisva kolimisega maketi näitamisele ju lõppu tule," kinnitab Šantsõn. "Saate seda praegu veel näha vanas kohas raekojas ja loodame, et tulevane koht saab olema veel suurem ja parem. Tulge kindlasti ja veel kord suur tänu tähtsa tunnustuse eest!"