GRIPP VALLUTAB EESTIT: haigestumine kasvas eelmisel nädalal poole võrra (1)

Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Harjumaal, Ida- ja Lääne- Virumaal, Narvas, Jõgeva-, Tartu-, Lääne- , Rapla- ja Viljandimaal. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 370,5, teatab Terviseamet.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal kasvas gripitaoliste haigestumiste arv eelmisel nädalal rohkem kui 37% võrra, grippi haigestunute arv kasvas 50% võrra. Gripilevikut hinnatakse laialdaseks, aga haigestumuse intensiivsust jätkuvalt madalaks. Haigestumine on tõusutrendil.

Gripilaadsete haigestunute vanuselist struktuuri analüüsides saab öelda, et gripiviiruse levik on laienenud kõikidesse vanusrühmadesse. Enim haigestusid grippi kuni 5-aastased lapsed. Suurim haigestumise kasv, 82%, oli vanusrühmas 15-64 aastat. Vanusrühmas 5-14 a kasvas haigestumine kõige vähem - 50%.

E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest vajanud haiglaravi 44 gripiviirusega patsienti, neist 16 olid vanemaealised (65+), vanusrühmas 0-4 vajas haiglaravi 11 last, vanusrühmas 5-9a oli haiglaravi vajanuid 8, täiskasvanute 20-64 aastaste seas vajas haiglaravi 6 ja noorukite 10-19 aastaste seas 3 inimest.

Eelmisel nädalal said laboratoorse kinnituse 74 gripiviirust, neist 67 olid A- ja 7 B- gripiviirused.

38 A gripiviirust alatüpeeriti, neist 37 olid A gripiviiruse alatüübid (H3), üks A gripiviirus A(H1N1)pdm09. Alatüüpeeriti ka kaks B gripiviirust, kõik olid Yamagata tüvi.

Teistest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest olid ülekaalus paragripiviirused (14%) ja RS-viirus (8 %), kuid domineerivaks viiruseks on hetkel A-gripiviiruse alatüüp H3N2.