Soojamaareisil võivad varitseda parasiitussid

Tais puhkamas käinud Mait võttis ka kohalikus rannas päikest. Rannatooli rentimine tundus talle raharaiskamisena ning ta laotas päevituslina liivale samamoodi nagu Eestis. Tõenäoliselt just liival lebamise ajal tungiski läbi ta naha jalga parasiituss. Et asi on halb, selgus alles pärast reisilt naasmist, kui uss asus käike uuristama ja jalg läks paiste. Arst kirjutas välja kange rohu, mis lõpuks ussi hävitas, kuid teadmine, et naha all oli elutsenud parasiituss, oli vastik.

„Troopilises piirkonnas reisides on vaja meeles pidada, et palja nahaga ei tohi istuda maapinnale, ka mitte rannas päevitades. Samuti ei tohiks rannas paljajalu käia ning ujuma võib minna ainult selleks ettenähtud kohas. Just mageveekogudes on parasiite, mis võivad läbi naha tungida,” selgitab Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku vanemarst Helen Mülle.

Kätepesu on tähtis

Teisalt pole läbi naha tungivad parasiitussid siiski suurim oht, mida eksootilises riigis karta. „Põhiline probleem, mis meie inimesi soojal maal tabab, on seedehäired ja kõhulahtisus,” ütleb Mülle ning lisab: „Haigustekitajad süüakse toiduga sisse, kas siis on inimesel endal käed mustad või on toit saastunud.” Nakkusarst soovitab troopilisel maal reisides süüa võimalikult palju kuumutatud toitu, juua ainult pudelivett ja hoiduda jääkuubikutega jahutatud jookidest. Ka hügieenireeglitest kinnipidamine ehk käte pesemine on väga tähtis. Samuti ei tohiks unustada suure kaitsefaktoriga päiksekaitsekreemi kasutamist ning tugeva päikse käes peakatte kandmist.

Iga reis on individuaalne ja enne reisileminekut võiks igaüks kõik üksikasjad reisimeditsiiniarstiga läbi arutada, soovitab nakkuskeskuse vanemarst. Kui tagasituleku järel tekib tervisega probleeme, tuleks pöörduda perearsti poole või tulla nakkuskliinikusse.

Lisaks läbi naha tungivatele parasiitussidele leidub troopilises piirkonnas sooleparasiite ning paraku ei saa nende toiduga (eriti mereandidega) sissesöömist täiesti välistada. Sooleparasiitidest annavad märku kõhuhädad, mis jätkuvad pikka aega pärast reisilt naasmist.

Eestis leidub sooleparasiite metssealihas ja Peipsi järve kalas

Eestis pole rannas päevitades läbi naha tungivaid parasiitusse karta tarvis, kuid mitmesuguseid sooleparasiite võib toiduga saada ka siit. Terviseamet on soovitanud mitte süüa tooreid metsaande ning pesta pärast metsas käimist hoolega käsi, et vältida põistang-paelussiga nakatumist. Ettevaatlik peab olema ka metssealiha ja Peipsi järvest püütud kaladega.

„Termiliselt ebapiisavalt töödeldud metssealiha süües võib nakatuda keeritsusstõppe ehk trihhinelloosi. Tuleks veenduda, et liha on reeglipäraselt ja hoolikalt kontrollitud, see kuulub veterinaar- ja toiduameti pädevusse. Peipsi järvest saadud kala, enamasti haug ja luts, võib olla laiusstõve ehk difülobotrioosi nakkusallikas. Inimene nakatub samuti toorest, väheküpsetatud või vähesoolatud kala või kalamarja süües,” märgib terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko.

Tema sõnul on viimaste aastate jooksul haigestumine sooleparasiitide põhjustatud nakkushaigustesse siiski vähenenud. Näiteks kui 2000. aastal registreeriti 244 difülobotrioosi juhtu, siis mullu oli haigeid 37. Trihhinelloosi juhte on tema sõnul Eestis üksikuid. Viimase 15 aasta jooksul on registreeritud seitse haigusjuhtu, mullu aga näiteks haigusjuhte ei olnud.