Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
13. veebruar 2015, 16:36

Lugu ilmus esmakordselt 2011. aasta Tervis Plussis.

Laser parandab vigastusi - mida annab teha?

Maailmas aina enam populaarsust võitev laserravi aitab kiirendada organismi loomulikke paranemis­protsesse. See on tõhus abivahend mitmesuguste vigastuste ravis.

Laserterapeut Egle Erm peab laserravi tänu selle uskumatult laiahaardelistele võimalustele üheks olulisemaks arengusuunaks taastusravis. Just tänu tõestust leidnud tõhususele ja raviviisi lihtsusele on laserteraapia saanud mujal maa­ilmas populaarseks. Eestis pole see aga seni veel laiemat kõlapinda leidnud, kuigi võimalused on olemas.

“Võib-olla tekitab meie inimestes umbusku sõna “laser”. Tundub, et seda mõistet ei osata veel seostada valutu, ohutu, toimiva ja tõsiseltvõetava raviviisiga,” arvab Egle Erm. “Laseri abil saab teha ülitäpset lõikust, näiteks operatsiooni nägemise korrigeerimiseks, kuid sama tõhusalt võib madala sagedusega laseraparaadi abil stimuleerida nahaaluste kudede vereringet ja ainevahetust ning rakkude taastumist.”

Kokku surutud valguskiir

Tänapäeva meditsiinitehnikas on senini veel laialt kasutusel röntgenikiirgus: silmale nähtamatu kudesid läbiv ehk ioniseeriv kiirgus.

Olenevalt kiirgusdoosist võivad tagajärjeks olla rakukahjustused või rakkude häving. Just kahjuliku mõju tõttu on meditsiinis hakatud röntgenikiirgusele alternatiive otsima.

Üks kiirgusvabu kõrvalmõjudeta vahendeid on inimsilmale nähtav mitteioniseeriv valgus. Meditsiinis kasutatav laserkiir ongi kokku surutud valguskiir. Laserteraapia sai alguse 1960. aastatel, kui ilmnes nn külma ehk madala sagedusega laserikiirte mõju kudedele.

Tänapäevane lasertehnoloogia võimaldab saada väga võimsaid ning lühikesi valgusimpulsse, mis suuresti laiendab laseri rakendamise viise meditsiinis nii nüüd kui ka edaspidi.

“Meditsiinis on kasutusel kaht tüüpi laserid,” täpsustab Egle Erm, “kirurgilised ja terapeutilised. Kirurgilist suure võimsusega laserikiirt kasutatakse kudede lõikamiseks. Terapeutilised ehk madala sagedusega, nn pehmed laserikiired stimuleerivad kudede paranemismehhanisme, leevendavad valu, lõõgastavad lihaseid ja tõhustavad kehasiseseid immuunsüsteemi tugevdavaid protsesse.”

Need kiired ei hävita ega kahjusta kudesid ja rakke ega tooda soojusenergiat. Seega ei kaasne terapeutilise laserraviga kõrvetust ega tulitamistunnet.

Terapeutilise laseri puhul suundub laserivalgus keharakkudesse ning muutub keemiliseks energiaks, mis annab rakkudele lisajõudu loomulikuks paranemiseks.

“Laserteraapia kiirendab organismi loomulikku tervenemise protsessi,” selgitab laserterapeut. “See toimib nendes piirkondades, mis abi vajavad, tervetele ja elujõulistele kudedele laserikiir mõju ei avalda.”

Ta jätkab täpsustusega: “Laserteraapias on kaks raviviisi: laserikiire otsese kontaktiga ravi ja laserikiire kaudse kontaktiga ravi.”

Otsese kontakti puhul hoitakse aparaadiotsik vastu nahapinda ning laserikiir tungib olenevalt aparaadist 6–8 sentimeetri sügavusele kudedesse. Sel teel saab ravida lihaseid, kõõluseid, liigeseid, mõjutada akupunktuuripunkte jm.

Kaudse kontakti puhul hoitakse aparaadiotsik nahapinna kohal vajalikul kõrgusel. Selline raviviis võimaldab stimuleerida haavade, villide, ekseemide, psoriaasi, akne, herpese jm paranemist.

Abiks taastumisel

Tunduvalt aitab laser vähendada just spordivigastuste ravi aega – on see ju aktiivse sportlase jaoks väga oluline. Kiirelt väheneb turse, leeveneb valu ning taastub liigeste liikuvus.

Egle Erm ütleb, et vaid luumurru tõttu kipsis olevat piirkonda tema ei ravi, sest läbi kipsi laserikiir ei lähe ning kipsi ta ise maha võtma ei hakka.

Haavade korral aitab laserravi kaasa kollageeni moodustumisele ja seega hävinud rakkude aktiivsemale asendamisele ning kudede kiiremale taastumisele. Lisaks tõrjub ravi toel tugevdatud immuunsüsteem haavaalalt eemale põletikubakterid. Häid tulemusi annab laserravi krooniliste halvasti paranevate haavade puhul. Ravi toel paranevad kiiremini ka kirurgilised haavad.

Olenevalt vigastusest on ravi pikkus 4–10 seanssi, väiksem äge vigastus nõuab lühemat, krooniliseks muutunud tõsisem häda aga pikemat ravi.

Valu kaob mõneks ajaks juba pärast esimest ravikorda. Kuid nagu valu­vaigistava tableti puhul, võib see pärast mõjuaega tagasi tulla.

“Siiski on tableti toel ja laserraviga saavutatud valu­vaigistaval efektil oluline vahe,” toonitab laserterapeut. “Valuvaigisti võtab lihtsalt valu mõneks ajaks vähemaks, laserravi aga annab peale valu leevendamise lisaimpulsi organismi loomulikule tervenemisprotsessile.”

Laserterapeut soovitab füüsilise koormuse tõttu valutavate liigestega kindlasti laserravi proovida, leevendust peaks pakkuma see raviviis ka krooniliseks muutunud artriidi korral.

Aktiivsetele sporditegijatele soovitab Egle Erm vigastustest taastavaid laser­raviseansse iga päev või koguni kaks korda päevas, teised võiksid ravil käia kas korra päevas või ülepäeviti.

Seansi pikkus oleneb sellest, kui ränk ja ulatuslik on vigastus. Leebem häda vajab 5–10minutist abi, kuid tõsisema trauma korral võib ühe raviseansi aeg ulatuda paarikümne minutini. Laserravi on vastunäidustatud kolmel esimesel raseduskuul, tõsiste südameprobleemide ja vähkkasvajate korral. Ravi efektiivsus sõltub laseraparaadi võimsusest.

Laserteraapia
* vähendab luu- ja lihaskonna valu ning põletikke,
* tõhustab kudede paranemist,
* kiirendab ägedate spordi- või olmetraumade, aga ka lihaste ülepingest põhjustatud valude, muljumiste, haavandite, verevalumite taandumist.
* Täielik taastumine saavutatakse väga lühikese ajaga ning tüsistuste oht väheneb tunduvalt.

Allikas: laserterapeut Egle Erm 
Vaata lisa www.laserteraapia.ee