Eesnäärmehädad võtavad seksiisu (4)

Mis võib viidata eesnäärmepõletikule?

Eesnäärmehaigustega seotud kaebused on erinevad, üks sagedasemaid on näiteks urineerimisvaevused. Tartus tehtud uuringud näitavad, et umbes kahel kolmandikul urineerimisprobleemidega meestest on põletik. Kui see välja ravitakse, siis urineerimisvaevused enamasti leevenduvad või taanduvad.

Teine oluline kaebus on kindlasti valu, mis võib tekkida munandites, alakõhus, peenises. Ka reite piirkonda võib see valu kiirata ja tegelikult esineda kogu väikevaagna piirkonnas. Üks kaudne kaebus on ka mured seksuaalsusega. Seksuaalhäireteks võivad olla nii erektsioonihäired kui ka ejakulatsiooniga seotud probleemid, samuti libiido vähenemine.

Eesnäärmepõletik muudab päris kõvasti hormonaalset taset ja selle tagajärjel mehe seksuaalne huvi väheneb, see mõjutab kaudselt aga kogu üldtervist.

Miks eesnäärmepõletik tekib?

Üks põhjus on Eesti külm ja niiske kliima. Peamiselt saavad väikevaagna põletikulised haigused alguse jalgade külmetamisest. Kui vaadata talvel kümmet tänaval kõndivat meest, siis ma arvan, et ainult kahel neist on jalas talvesaapad. Jalad on niisked, saavad külma ja sealt hakkavad probleemid tasapisi tekkima. Ega see ole ühe päeva, vaid kolme-nelja talve küsimus.

Lõunamaa kolleegid ei saa enamasti aru, kuidas meil on nii noortel meestel prostatiit. Nende meestel tekivad eesnäärmepõletikud enamasti vanuses 40–50 eluaastat ja selles eas on juba põhjuseks anatoomilised muutused – eesnäärmekude hakkab suurenema.

Noorematel meestel on põletikud seotud ka riskeeriva seksuaalkäitumisega: suguteede põletikud, seksuaalsel teel levivad infektsioonid on jäänud välja ravimata. 5–10 aasta pärast tekivad sellest vaevused, mille ravi on üsna keeruline.

Kuidas on ülekaal seotud eesnäärmehaigustega?

Ülekaal mõjutab kõiki eesnäärmega seotud haigusi ja hädasid, nii kasvajaid, healoomulist suurenemist kui ka põletikku. Üks olulisemaid tegureid on rasvarakkudes toodetav ensüüm aromataas, mis tõstab tunduvalt naissuguhormooni taset ja langetab meessuguhormoonide taset.

Kui seksihormoonide tase on organismis paigast ära, siis suureneb risk haigestuda ka eesnäärmehaigustesse. Aga see soodustab ka südameinfarkti ja liigesehaiguste teket.

Hormonaalse tasakaalu säilitamine on üks keerulisemaid, aga samas tähtsamaid mehe tervise nurgakive. Palju oleneb ka geneetilisest koodist, aga ka kõige kõvemad alfaisased kukuvad ükskord, umbes 50–60aastaselt, ja tulevad lõpuks ikka arsti juurde.

Nemad saavad ka tugevaima psühholoogilise tagasilöögi. Peale tuleb uus põlvkond, kes paraku varasemate vigadest õppimata astub samasse ämbrisse.

Ülekaal mõjutab negatiivselt ka väikevaagna organite verevarustust, eesnäärme toimimisele on hea verevarustus väga oluline. Ka peenisele, mis kujundlikult ongi üks suur veresoon.

Eesnäärmehaiguste ärahoidmiseks tuleb järelikult elada tervislikku elu.

Jah, kuigi see kõlab triviaalselt – tähtis on elada võimalikult tervislikult. Kui teil on seksuaalpartner, siis ärge rikkuge suhet. Sööge tervislikult, liikuge. Käige regulaar­selt tervisekontrollis. 25aastaselt võiks mees kindlasti teha esimese kontrolli kas perearsti või meestearsti juures, pärast seda vähemalt iga viie aasta tagant ja pärast ­45. eluaastat tihedamini, siis hakkavad kroonilised haigused avalduma ja edasist tervist mõjutama.

Ja külmetamist ja niiskust tuleb vältida. Jalad peavad kuivad olema, et eesnäärmehädasid ära hoida, see on kõige olulisem.

Milline on eesnäärmepõletiku ravi?

Põletiku ja eesnäärme healoomulisest suurenemisest tingitud urineerimishäirete korral kasutatakse tänapäeval põhiliselt tablettravi. Mõni mees saab 2–3 kuuga oma väikestest urineerimisvaevustest jagu, mõni võtab tablette aastakümneid. Põletikuga kestab aktiivne ravi keskmiselt 2–4 kuud, millele järgneb kuni poole aasta jooksul veel järelravi taimsete preparaatidega. Kokku läheb keskmiselt 4–8 kuud, et põletik kontrolli alla saada.

Kasvaja korral on eri võtteid, põhiline on eesnäärme kirurgiline eemaldamine, kasutatakse ka keemiaravi ja kiiritusravi. Uus ravimeetod, mida viimastel aastatel on palju rakendatud Euroopas ja viimasel ajal ka Eestis, on nn aktiivne jälgimine.

See tähendab, et meestel, kellel kasvaja levik on biopsialeiu alusel alla 10% eesnäärme mahust ja kelle edasine elulemus on alla 15 aasta ehk kellel eesnäärmekasvaja suure tõenäosusega ei mõjuta edasist elu, kasutatakse sellist ravivõimalust: 4–5 korda aastas käiakse arsti juures, tehakse vereproov ning jälgitakse PSA taseme alusel kasvaja arengut.

Mida see PSA täpsemalt tähendab?

PSA, prostata spetsiifiline antigeen, on seemnevedeliku valguline komponent, mida toodetakse ainult eesnäärmes. Kui PSA tase tõuseb, näitab see eesnäärmekoe kahjustust, mis võib tekkida mitmesugustel põhjustel. PSA nn hallis tsoonis ehk vahemikus 2–8 ng/ml ei viita alati sellele, et tegemist on eesnäärmekasvajaga, tegu võib olla ka põletikuliste muutuste või eesnäärmekoe suurenemisega.

Oluline on, et mehed teaksid oma PSA taset. Näiteks noorematel kui 30aastastel võiks PSA tase olla alla 0,5, 30–40aastastel alla 1. Iga vanuse kohta on olemas vahemikud, mille alusel hinnata eesnäärmehaiguste riski. Loomulikult tuleb jälgida ka dünaamikat ehk PSA taseme muutust teatud perioodi jooksul.

PSA taset mõõdetakse lihtsa vereprooviga veeniverest.

Mis saab välja ravimata põletikest, kas need võivad põhjustada kasvaja teket?

Jah, põletik mõjutab kindlasti kasvaja arengu riski. Aga palju loeb ka perekondlik eelsoodumus – nendel meestel, kelle isal või vendadel on leitud eesnäärmevähk, kasvab vähirisk 7–11 korda.

Selle vähi areng on õnneks aeglane. Aeglaselt kulgeb ka eesnäärme mahu suurenemine. See on juba geneetiliselt määratud, et eesnääre suureneb, sinna ei ole mitte midagi teha. Kui palju see kasvab ja kas see hakkab probleeme tekitama, on iseküsimus. On mehi, kelle eesnäärme suurus on 80 ml, aga pole mingeid vaevusi, samas mõni mees, kelle eesnäärme suurus on 25 ml, kannatab tugevate urineerimishäirete käes.

Eesnäärmevähki on siiski väga palju.

Eesnäärmevähk on Eesti meeste hulgas kasvaja number üks. See ei ole nii mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas ja mujal läänemaailmas. Eestis kasvab igal aastal esmajuhtude avastamise arv 10%, viimase viie aasta jooksul oleme näinud pidevat tõusu. Igal tööpäeval leitakse Eestis 2–3 uut eesnäärmevähi juhtu.

Seejuures on kurb, et Eestis on vähi avastamise järgne viie aasta elulemus üks väiksemaid või vastupidi, viie aasta suremus eesnäärmevähki üks suuremaid Euroopa Liidus. Probleem pole selles, et me ei oskaks ravida või poleks ravi­võimalusi, vaid pigem meeste teadlikkuses.

Liiga palju mehi jõuab arsti juurde selles staadiumis, kus enam ei saa aidata. Teadlikkus tasapisi paraneb, aga käia on veel pikk tee.

Ilmselt sündis ka koos Gennadi Timbergi ja Jaan Kaplinskiga kirjutatud raamat eesnäärmehaiguste ja seksuaalsuse seostest seetõttu, et mehi harida ja nende valehäbi kaotada?

Valehäbi on palju. Aga see sõltub inimese mentaalsest tasemest – kes tunnistab, et tervis on tähtis, läheb ka arsti juurde. Esimene kord on alati raske, on mehi, kellel võtab tulek aastaid aega. Pole haruldane seegi, et naine toob mehe arsti juurde.

Raamatu sünd sai alguse ühest arstidele mõeldud loengusarjast. Jaan Kaplinski rääkis seal nii avalikult mehe elust ja mõtlemisest, et endal oli kohati pisut ebameeldiv mehena saalis istuda. Enamik kuulajaid olid ju naised. Sarja lõpuks harjusin ikka ära...

Et Jaan on olnud nii dr Timbergi kui ka minu patsient, tegime talle ettepaneku raamatus oma probleemidest kirjutada. Raamatu läbimüük on näidanud, et sellist asja oodati. Oodati, et üks arvamusliider julgeks tunnistada, kuidas need teemad teda on puudutanud.