Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2011. aasta Tervis Plussis.

Hambad terveks geeliga 

Maret Einmann, 15. veebruar 2015 10:17
Hambaarst Meeme MõttusFoto: KALEV LILLEORG
Väikest hambaauku sobib täitma geel ning valulik puurimine jääb ära. Tuleb vaid õigel ajal hambaarsti juurde minna, ütleb hambaarst Meeme Mõttus.

Kujuta ette mõranenud klaaspinda, mis on krobe. Mõranenud hambapind on enam-vähem samasugune. Sellelt võib alguse saada kaaries, nii levinud hambasööbimus, mida tekitavad hammaste pinnal elavad bakterid oma ainevahetusjääkidega.

Abiks ennetamisel

Samal teemal

Umbes aasta jagu on Eestis kasutatud algusjärgus hambaaukude raviks spetsiaalset geeli – mikrokahjustunud pinda tihendavat lakkainet. Kui pragunenud hambapind selle geeliga katta, muutub pind siledamaks ning ühtlasi on kaotatud ka mikropoorsus.

“Geelravi mõjub justkui ennetav täidis, mis peatab areneva hambaaugu, kui suurt kahjustust veel pole. Geel täidab ja katab pinna, et mikroobid ei saaks hammast enam happega kahjustada,” selgitab dr Mõttus. Samuti võib geel olla otstarbekas kahe hamba vahel.

“Kindlasti on geel esimene etapp tekkiva hambaaugu ravis, sest algfaasis õnnestub haigus geelraviga peatada, hammast seejuures puurimata,” lausub Meeme Mõttus. “On ju hambaravi eesmärk ravida hammast võimalikult vara nii, et teda puurimisega kahjustada nii vähe, kui saab.”

Siiski peatab geel hambaaugu suurenemise vaid kindlal sügavusel. Kui haiguskolle on allpool, dentiini pinnal, areneb tõbi edasi.

“Uuringut, mis tõendaks, kui suurel määral geel kaariese levikut peatab, ei ole ma näinud,” ütleb dr Mõttus. “Kuid on selge, et blokeerides mikroobid geeli abil, protsess peatub. Ja osa hambakoest on isetaastuv.”

Võtme­küsimus on niisiis kahjustuse puhul teada, kui sügavale on kaaries jõudnud.

Võimalikke puudusi

Üks võimalus muutusi objektiivselt jälgida ja hinnata on laser. Diagnostiline laser on valutu, laserikiir registreerib hambakoe kahjustuse määra ning annab ka skaala, kas ravis on otstarbekas kasutada geeli või siiski juba puurimist.

“Diagnoosid, mis on pandud vaatluse teel, ei ole täpsed,” ütleb Meeme Mõttus.

Kui geelravi peaks ebaõnnestuma või on juba haigust diagnoosides selge, et geel kaariest ei peata, tuleb panna plomm. Muude täidistega võrreldes on ravigeel samas hinnaklassis.

Meetodi üks puudus on tõsiasi, et geel ei võimalda kaotada silmale nähtavaid defekte hamba pinnal.

“Kui aimatav auk – pruun või must täpp – on esihambas, siis geelravi käigus võib selle üle lakkida ja ehk õnnestub kaaries peatada, aga pigmendilaiku sealt ära ei saa – geel paistab läbi,” selgitab dr Mõttus.

“Kui inimest häirib see koht kosmeetiliselt, tulebki valida, kas kasutada geeli, mis hammast ei kahjusta, kuid defekti ei varja, või teha ka kosmeetiline ravi, puurida pigmendilaik ära, kahjustades hamba­kude – kuid seevastu on hambavärvi täidis ilus. Mõlemal puhul on lahendus ajutine,” lausub dr Mõttus. “Kui ajutine just, sõltub hambaarsti meisterlikkusest, inimese edaspidisest käitumisest, haigest kohast.”

Kuigi geeli on kasutatud alles vähest aega, usub Meeme Mõttus, et selle tulevikuväljavaated on head.

Miks nii hilja?

Paraku ei lähe Eestis dr Mõttuse hinnangul geeli kuigi sageli vaja sel lihtsal põhjusel, et inimesed jõuavad hamba­arsti juurde liiga hilja. Pigem tullakse arsti juurde ikka siis, kui hambas on juba suur auk, mitte algav kaariesekolle. Vanade ja suurte aukude puhul ei ole geeliga midagi teha.

“Tavaliselt saab geeli kasutada siis, kui arst mingi muu ravi käigus leiab väikese täpikese, millele geeli kanda,” ütleb Meeme Mõttus. 

Kas mitte katta siis juba kõik hambad geeliga, et kaaries ligi ei pääseks? “See ei ole otstarbekas, preparaat on kallis,” on lihtne vastus hambaarstilt.

“Ennetamiseks on olemas teised ained, millega tõepoolest kaetakse võimalikud riski­kohad – vaokesed hamba peal, hammaste vahed,” selgitab dr Mõttus.

Hambaarsti juurde minnes
* Uuri arstilt võimalike ravimeetodite ja prognoositava tulemuse ning hinna kohta.
* Küsi, missuguseid täidisematerjale ta kasutab.
* Tutvu ka geel- ja laserravi võimalustega.
* Ära kiirusta (v.a valu jm ägedate protsesside korral). Kui vaja, küsi ka teist arvamust.
* Lase hambaid kontrollida kord poole aasta jooksul.

Samal teemal

15.03.2015
Tühimiku uus kohtunik
17.02.2015
Kas suuvesi teeb head?
22.01.2015
Hambad - kaalul on rohkem kui ilu
05.01.2015
Uuring: eestlased peavad hambaarstiteenust liiga kulukaks