Foto: PantherMedia / Scanpix
Hea nõu
11. veebruar 2015, 10:11

Koolilapse väsimuse peletavad uni ja tervislikud eluviisid (2)

Üle poole kooliaastast on selja taga ning väsimus paljude kooliõpilaste igapäevane kaaslane – Hugo Treffneri Gümnaasiumi kooliõe Jaanika Saarepuu sõnul on üle poole tervisekontrollis käinud õpilastest kurtnud igapäevast väsimust.

Paljud koolilapsed on väsinud juba kooli minnes, kuigi tegelikult ei tohiks see hoopiski nii olla. Miks väsimus tekib?

Hugo Treffneri Gümnaasiumi kooliõe Jaanika Saarepuu sõnul võib päevasel väsimusel olla palju põhjuseid, kuid sagedasem ja olulisim neist liiga vähene ööuni. „Öösel peaks kindlasti magama vähemalt kaheksa tundi, et hommikul oleks puhanud ja värske tunne ning päev saaks alata produktiivselt," räägib Saarepuu.

Õppimiseks ei tohi aega uneajast võtta

Samas peab ööuni tema sõnul olema ka piisavalt kvaliteetne. Nii vähendavad une kvaliteeti näiteks stress ja norskamisest tingitud uneapnoe. Kindlasti mõjutavad une kvaliteeti päevased emotsionaalsed üleelamised ning õhtused tegevused arvutis.

Jaanika Saarepuu sõnul kipub koolinoorte uneaeg jääma liiga lühikeseks, sest neil on liiga palju kohustusi. „Tüüpiline teismeline magab koolinädalatel igapäevaselt umbes kuus-seitse tundi," nendib Saarepuu, et seda on kaugelt liiga vähe. Teisalt võib lühenenud uneaja põhjuseks olla oskamatus oma aega planeerida, kõige mugavam on aega juurde võtta uneajast.

Une kvaliteeti mõjutab ka see, et 17-18 aastastel hilineb unehormooni eritumine, unehormoon on aga täisväärtusliku une nägemiseks hädavajalik. Seetõttu kipubki noorte normaalne unemuster, millega on võimalik ka välja puhata, olema selline, et magama minnakse hilja, kuid ka ärgatakse hilja. „Kuna aga koolipäev algab nii vara, jääb paratamatult uneaeg liiga lühikeseks," tõdeb Saarepuu.

Uneteadlased tema sõnul oma uuringutes jõudnud järelduseni, et magada tuleks isegi üheksa tundi – siis jõuab koolinoor läbida öö jooksul piisaval hulgal unetsükleid ning see tähendab, et uni on olnud täisväärtuslik.

Une kvaliteedile tasub aga tähelepanu pöörata, sest kui inimene on väsinud, hakkab Jaanika Saarepuu sõnul temaga juhtuma terve rida ebameeldivaid asju.

Näiteks ei suuda ta väsimuse tõttu piisavalt keskenduda ning häiritud on tähelepanu ja halveneb mälu. See omakorda kahandab õppimisvõimet ja õpitulemused halvenevad.

Ka võivad tekkida meeleolukõikumised ning paljude teiste tegurite koosmõjul pika perioodi vältel isegi depressioon välja kujuneda.

Lisaks on väsinud inimesed ärritunud ja närvilised, väsimuse sagedased sümptomid on pea- ja kõhuvalud, hommikune halb enesetunne. Väsimus võimendab kõiki kroonilisi haigusi, eriti valutunnetust.

Väsinud inimene on viirustele vastuvõtlik

„Väsinud inimene ei suuda funktsioneerida nii, nagu peab ning see toob kaasa energiataseme languse, immuunsussüsteem nõrgeneb ning vastupanuvõime viirustele ja haigustele vähenevad," loetleb kooliõde rõhutades, et väsinud inimene on praegusel viiruste kõrghooajal neile vastuvõtlikum.

Saarepuu märgib, et mitmed vanema klassi õpilased sõidavad kooli juba oma autoga, kuid teadusuuringute andmeil on väsimusest tingitud liiklusavariide hulk on suhteliselt suur.

Väsinud inimene ei tule reeglina toime oma päeval võetud kohustustega ning olukord, kus kõiki plaanitud toimetusi ei jõuta ära teha, tekitab stressi. See omakorda võimendab unehäirete teket, mis jällegi suurendab väsimust. „Nii tekib lumepalliefekt," nendib Saarepuu.

Väsimusest hoidumiseks soovitab Saarepuu harrastada tervislikku eluviisi ning pöörata tähelepanu unehügieenile. „Tervislik ja kosutav uni, tasakaalustatud toitumine, piisav füüsiline aktiivsus ja päeva planeerimisoskus," loetleb ta võtmesõnu koolilapsele.

 

Energiajoogid kurnavad organismi topelt

Kuigi energiajooke reklaamitakse kui lisaenergia andjaid, siis tegelikult ei sisalda need energiat rohkem kui tavaline karastusjook. Energiajookides leiduvad ained vaid „piitsutavad" organismi ning seeläbi tegelikult kurnavad seda. Organismi energiavajaduse rahuldab mitmekesine toitumine ning värskuse, parema kontsentreerumis- ja õppimisvõime tagab korralik puhkamine ja öine uni.

Kindlasti ei sobi energiajook kõrge kofeiinisisalduse tõttu janu kustutamiseks või toidukõrvaseks alla 16-aastastele koolilastele. Kõrge kofeiinisisaldus võib tekitada une- ja keskendumishäireid, sõltuvusprobleeme ning halvendada luude mineraliseerumist, mis on eriti intensiivne kasvuperioodil.

Energiajookides sisaldub palju kofeiini, mille liigne tarvitamine võib põhjustada tervisehäireid ja halba enesetunnet (südame rütmihäired, hüpertensioon, ärevus, unetus jne). Õppimis- ja kontsentreerumisvõimet parandab kofeiinist paremini normaalne ja mitmekesine toitumine ning piisav uni.

Allikas: toitumine.ee; tunnetoitu.ee