Kuigi Eesti poemüüjad on asjalikud ja jagavad müüdavate toodete kohta suurepärast infot, ei tea keskmine eestlane enamasti madratsites ja patjades peituvatest ohtudest suurt midagi.
Põhja-Eesti regionaalhaigla pulmonoloog-vanemarst, allergoloog Svetlana Sergejeva sõnul on meie kliimat arvestades patjades, tekkides ja madratsites elutsevatest tolmulestadest tingitud allergia päris levinud.
Tolmulest põhjustab mitmeid haiguseid
„Lest armastab ju sooja ja niiskust," räägib doktor Sergejeva ja lisab, et lesta salakaval rünnak võib olla väga ootamatu, sest inimene pole üheski eas nende eest kaitstud.
Allergoloogi sõnul on kodutolmulestad tugevaks allergeeniks mõnele inimesele, kuid allergia avaldumine oleneb konkreetsest inimesest. „Allergikul tekib reaktsioon allergeenile, millest terve organism ei tee väljagi," selgitab doktor Sergejeva. Ning nähud tekivad ikka sinna, kus inimesel allergeeniga kontakt on.
Ometigi pole esiti ehk ohutuna tunduv tolmulest nii ilmsüütu, sest võib põhjustada terve rea haigusi. „Allergiline nohu on kõige sagedasem. Läbi nina läheb õhk kehasse, seal on kokkupuude allergeeniga kõige suurem. Et õhk suundub kopsu, võib hiljem tulla astma," nimetab doktor Sergejeva kõige sagedasemad mured tolmulestadega.
Kontakt lestade ja nende eritistega võib põhjustada ka nahalööbeid ja silma limaskesta põletikku.
Millal mõista, et tolmulest kimbutab? „Kui hommikuti on nina tatine, aevastatakse, nina jookseb või tekib vilistav hingamine," loetleb allergoloog tunnuseid, mis viitavad madratsites ja patjades peituvate tolmulestade rünnakule. Tavaliselt tähendab see ka seda, et inimestel on kodus enesetunne halvem, tööl ja külas olles parem.
Seejuures kiputakse esiti kahtlustama külmetust või viirushaigust. „Alles siis, kui terve aasta külmetushaigusi põetakse, hakatakse kahtlustama, et äkki on lisaks viirusele asi ka milleski muus," teab kogenud tohter.
Siis on õige aeg pöörduda murega perearsti juurde, kes teeb esmased uuringud ja suunab vajadusel patsiendi allegoloogi juurde. Tolmulestast põhjustatud allergia ravi on igal inimesel erinev, olulisem on siiski ennetus.
Tohtri sõnul armastavad lestad niiskust ja sooja. „Kui me end mugavalt voodisse mässame ja higistame, on see soe ja mugav keskkond ka lestadele," selgitab tohter, et ainus viis elukatega võidelda on koristamine ja liigsest niiskusest lahti saamine.
„Lestad hävivad temperatuuridel alla 0 kraadi ja üle 60 kraadi," õpetab tohter, et patju ja madratseid võiks aeg ajalt hoida näiteks saunas või sügavkülmas, talvel õues. Ja pesema peaks neid pesumasinas kõrgema temperatuuri juures.
Selline tegevus hävitab lestad, kuid ka surnud lest on allergeen. Sestap tuleks lesti ja nende eritisi patjadest-tekkidest-madratsitest aeg-ajalt ka välja kloppida või tolmuimejaga eemaldada.
„Olen patsientidele soovitanud, et talve alguses tuleks esimeste nullkraadide saabudes padjad-tekid-madratsid viia välja ja neid seal kloppida. Sama tuleks korrata ka talve lõpul," räägib Sergejeva. Seda tuleks teha vähemalt poole aasta tagant.
Tõsisema allergiaga inimestele soovitab ta muretseda kergesti käsitletava madratsi, mida on kerge õue või sauna pesemiseks ja kuivatamiseks viia.
Milline padi või tekk on siis see kõige parem ja tervislikum? See küsimus ajab arsti esiti naerma. Tema sõnul on poed kõiksugu toodetega ülekuhjatud, kuid teadusuuringute andmeil pole vahet, kas tegu on kalli tatra, kookose või kõige odavama porolooniga täidetud padjaga. „Lest elab igal pool! Ta saab kõikjal hästi hakkama, kus on toitu ja piisavalt soe ja niiske," kinnitab Sergejeva.
Laiskus tuleb allergikule kasuks
Tema soe soovitus kõigile on lihtne: ostke kõige odavam ja lihtsam padi, mis rahakotti ei koorma, kuid vahetage see poole aasta tagant uue vastu välja.
Järgmine soovitus võib mõnele korraarmastajale pigem häirivalt mõjuda, kuid tohtri sõnul tuleb allergiku tervisele laiskus pigem kasuks. „Voodi peaks sassis olema, et see kuivaks. Me kõik higistame öösel, kuid segamini voodi saab päeval kuivada," toonitab arst lisades, et olulisim ongi voodi kuivus.
Sergejeva sõnul peaks püüdma allergeenist vabaneda, kuid siiski ei tohiks tolmulesta suhtes ka liialt paranoiliseks muutuda. „Elu tuleb ikka võtta mõnuga," rõhutab arst.
Millist voodipesu ja madratsit osta?
„Eestis kannatab tolmulestade allergiat palju inimesi, sest eriti pimedal ajal veedetakse palju aega voodis," paneb pulmonoloog-allergoloog Svetlana Sergejeva südamele, et inimese magamisase on hea une ja tervise seisukohalt väga oluline.
Seetõttu soovitab ta osta voodipesu, mis kannataks pesemistemperatuuri üle 60 kraadi. „Tavapäraselt vahetatakse voodipesu üks kord kahe nädala tagant, allergik peaks seda tegema kord nädalas," lausub ta.
Moodsaid, taimsest materjalist madratseid Sergejeva ei soovita. „Need lähevad kergelt hallitama. Tohter soovitab madratsit ostes uurida ka selle sisu ning hoolduse lihtsust ja mugavust.
Imikutel esineb tolmulesta tõttu allergiat väga harva, kuid neilegi tuleks osta võimalikult lihtsalt hooldatav toode.
Pidevalt niiskust või märga saav madrats võib minna hallitama. Hallitus võib olla kahjulik aga ka neile, kes muidu ei olegi allergilised.
Kommentaarid