Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta Tervis Plussis.

Oht libedal jääl - ära kiirusta! 

Krista Dudarenko-Link, 16. veebruar 2015 11:31
Foto: LAURA OKS
Nelja aasta eest kukkus vabakutseline kunstnik Kadri nii õnnetult, et murdis hüppeliigese.

Luumurde oli Kadril olnud varemgi: viieselt murdis ta lumisel teel parema jalaluu ning 13aastaselt kelgumäel parema käeluu.

2007. aasta viimasel päeval läks Kadri Haljala kirikusse.

Samal teemal

“Astudes oma second-handist ostetud kõrgete saabastega kiriku eesukse juures olevale kivist alusele, liikus üks kividest mu jala all,” meenutab Kadri. Kivi liikumist tundes käis tal peast läbi, et see on märguanne kirikusse mitte astuda. “Aga nagu tavaliselt tuli järgmine mõte, et see kõik on lihtsalt ettekujutuse vili – ning ma läksin sisse,” jätkab Kadri. Pärast jumalateenistust kirikust väljudes ta kukkuski.

Sellest, mis kukkumise ja reaalsusse tuleku vahepeal juhtus, mäletab ta väga vähe. Nagu peagi selgus, oli naine murdnud hüppeliigese.

Kadri peab üheks luumurru põhjuseks kehva toitumist. “Olin tudeng ja mul polnud kuigi palju võimalusi täisväärtuslikku toitu osta,” selgitab ta. “Suurema osa ajast sõin kiirnuudleid, millest organism kõiki vajalikke aineid ei saa. Lisaks sellele kandsin kukkudes kõrge kontsaga saapaid, millel polnud kontsaplekke.”

Ratastoolis

Algul arvasid Kadri tuttavad, et tegu on lihtsalt hüppeliigese nikastusega. Kui naine ka järgmise päeva hommikul valu tõttu jalale toetuda ei saanud, tuli minna Rakvere haiglasse. Röntgenipilt kinnitas, et tegu on hüppeliigese murruga, ning ta jäeti haiglasse.

Jalg pandi lahasesse ja esialgsesse kipsi. Rakvere haiglas sai ta teada ka oma kehva toitumise tagajärje. “Mu hemoglobiin oli 65, tuli hakata võtma rauatablette,” meenutab Kadri. “Hiljem Tallinna haiglasse jõudes selgus, et oleks vaja operatsiooni, vastasel juhul võivad tekkida ortopeedilised probleemid.”

Tallinna arstid prognoosisid, et paranemine võtab aega kuu või kaks. Kuna karkudega Kadril käia ei õnnestunud, organiseeriti talle ratastool. Sealtmaalt pidi ta lootma tuttavate abile, et pääseda loengutesse, poodi ja mujale.

“Õnneks asus kool mu ühikatoaga samas majas, kuid loengutesse jõudmiseks vajasin ikkagi abi,” kirjeldab Kadri talle kui seni isepäisele ja teistest sõltumatule inimesele harjumatut olukorda. “Välja pääsesin nendel kuudel harva, kuna selleks oli vaja kõrvalist abi ja transporti."

Selgus, et ratastooliga pole võimalik kaldteede puudumise tõttu igale poole minna. Positiivset meeleolu aitas säilitada lootus.

“Oluline oli tajuda, et vaatamata kõigele on olemas inimesed, kes hoolivad ja aitavad,” on Kadri tänulik. “Sel ajal, kui olin ratastoolis, sain teada-tunda, kes mu rohketest tuttavatest on tõelised sõbrad – valmis sõidutama mind arstide juurde, käima poes või tulema niisama vaatama.”

Taas jalul

Taastusravis tehti füüsilisi harjutusi ja samal ajal kuulas Kadri Keith Moore’i kristlikku jutlusteseeriat “Free from All Fear”. Mõlema koosmõjul kasvasid temas usk ja julgus panna haige jalg maha ilma valuhirmuta juba taastusravi kolmandal päeval. “Edasi pidin palju kõndima ja igasugu harjutusi tegema,” meenutab Kadri. Taastusravis korrigeeriti ka tema kõndimismustrit.

“Täielik paranemine võttis aega enam kui aasta,” tõdeb Kadri. “Sest kuigi füüsiliselt olin ma täiesti jalul juba taastusravi esimesel poolel, tuli võidelda ründavate ja valetavate mõtetega taaskukkumisest. Olen oma hirmud tühistanud ja keeldunud neid ligi laskmast. Samuti olen õppinud uskuma, et mu jalad on valmis minema maailma otsani!”

Pärast õnnetust on Kadri otsustanud, et teise ringi poest ei osta ta enam ühtegi jalanõud.

Ta on ettevaatlikum libedal teel käies ega kanna enam kõrgete kontsadega kingi.

Libedaga ära kiirusta

• Kanna talviste oludega sobivaid jalatseid: libedaga tuleks loobuda kontsadest ja panna jalga võimalikult hästi nakkuva tallaga jalanõud.

Müügil on eemaldatavad libedustõkked – need saab nii kingadele kui saabastele väga lihtsalt peale tõmmata ja ära võtta ning need on osutunud üsna tõhusaks.

• Kindlasti ei maksa libedaga kiirustada ja käed taskus või kahe kotiga (mõlemas käes) libedal ukerdada.

• Harjuta turvalist kukkumist ja ürita tasakaalu kaotades käed ette panna.

• Kõnni, varbad väljapoole – see aitab paremat tasakaalu hoida.

Allikad: spordiortopeed Kaidu Meitern, ortopeed Mihkel Mardna