Keha

Arst: doonor peab olema valmis abistama ükskõik keda

Ema abipalve suhtlusportaalis: "Kui soovite vähihaigeid lapsi aidata, hakake luuüdi doonoriks!" (13)

Silja Paavle, 16. veebruar 2015 14:47
Vereloome tüvirakud ootavad siirdamist. Pilt on illustreeriv.Foto: AOP
Nädal aega on suhtlusportaalis Facebook ringelnud üleskutse, milles õnnetu lümfisüsteemi vähki põdeva lapse vanem kutsub inimesi üles hakkama luuüdi doonoriks. Arst peab tõenäosust leida internetiüleskutsega sobivat doonorit nullilähedaseks, kuid abivajajate aitamiseks soovitab ta vereloome tüvirakkude doonorite registriga liita küll.

"Nagu te paljud ilmselt teate, oleme nüüdseks 10 kuud võidelnud Marteni raske haigusega, milleks on lümfisüsteemi vähk (Mitte-Hodgkini T-rakuline lümfoom). Esimesed 5 kuud allus haigus keemiaravile hästi, kuid siis tuli tagasilöök- kasvaja osutus väga agressiivseks, mis on selle haiguse puhul ebatavaline. Tuli muuta raviplaani," kirjutab Jaanika Kampus oma seinal.

Samal teemal

Martenile hakati otsima luuüdi doonorit ja leiti kolm võimalikku kandidaati, kuigi kordusanalüüside tulemusena ei sobi neist ükski sajaprotsendiliselt. "Ühte neist kolmest siiski kaalutakse, kuigi üks doonori oluline näitaja ei lange Marteni omadega kokku. Kuna siirdamine ise on väga riskantne, siis sellise doonori luuüdi kasutamine teeb selle protseduuri veelgi riskantsemaks. Sellepärast olekski äärmiselt tähtis, et sobivus oleks võimalikult suur. Sellest kõigest tulenebki minu palve: kui te soovite ja tunnete, et tahate aidata Martenit või kedagi teist sarnases olukorras inimest, siis pöörduge verekeskuse poole ja aidake!" kutsub ema inimesi üles luuüdidoonorlusele mõtlema. Tema teada on Tallinna Lastehaigla onkoloogiaosakonnas hetkel näiteks neli väikest last, kes luuüdi siirdamist vajavad.

"Kuigi võimalus, et keegi teist Martenile doonoriks sobiks, on imepisike, saate te võib-olla ühel hetkel kellegi teise elu päästa. Doonoriks olemine ei maksa teile midagi, kuid võib anda kellelegi uue võimaluse elule!" kirjutab ema.

Personaalne üleskutse on ebaeetiline: doonor peab aitama ükskõik keda

Ain Kaare, Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliiniku hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna juhataja nendib, et tõenäosus seesuguste aeg-ajalt siin-seal ringlevate internetiüleskutsete peale sobivat luuüdidoonorit leida on enam kui nullilähedane. "Tänaseks päevaks on üle maailma vereloome tüvirakkude doonorite registriga liitunud pea 25 miljonit doonorit. Kui nende seast ei leia sobivat, milline siis on tõenäosus, et keegi paarikümnest üleskutse peale liitunust võiks sobida?" küsib ta.

Kaare ei pea ka seesugust personaalset, sihitud üleskutset eetiliseks. „Inimene, kes liitub peab olema valmis abistama ükskõik keda ükskõik millises riigis, mitte nii, et abistan ainult ilusaid blonde noori tüdrukuid või siis ainult Matit, Katit või personaalselt kedagi teist," räägib ta, et paljudes riikides on selline personaalse annetamise kampaania/üleskutse seadusandlikult keelatud. „Loomulikult võiksid patsientide sõbrad, sugulased või tuttavad levitada üleskutset liitumaks vereloome tüvirakkude doonorite registriga, kuid abivajaja persoon tuleks siis kõrvale jätta," lausub Kaare.

Eestis toimus mullu 18 vereloome tüvirakkude siirdamist

Vereloome tüvirakkude siirdamist kasutatakse Ain Kaare sõnul sageli paljude vereloome- ja lümfisüsteemihaiguste raviks. Eestis tehti eelmisel aastal 18 allogeenset vereloome tüvirakkude siirdamist.

Vereloome tüvirakkude siirdamise puhul hävitatakse patsiendi enda haiguslik vereloome eelneva intensiivse keemia- või kiiritusraviga ning see taastatakse siirdamise käigus ülekantavate doonori vereloome tüvirakkude poolt.

Eestis on vereloome tüvirakkude doonorite registriga liitunud 400 inimest

Nimelt on erinevate riikide registrid Ain Kaare ütlust mööda liitunud ühtseks võrgustikuks, mis tagab siirdamiseks sobilikke rakkude jõudmise abivajavale patsiendile. Praeguseks on selle võrgustikuga liitunud üle 100 luuüdidoonorite registrit kokku ligi 25 miljoni vabatahtliku liitunud doonoriga. Eestist on registriga liitunud 400 inimest.

Põhiline, mis eristab luuüdidoonoreid elundidoonorlusest, on Ain Kaare sõnul see, et annetatakse taastuvat kude ning vereloome tüvirakkude doonorluse puhul on doonor alati elus, elundidoonorluse puhul aga enamasti surnud. "Elundisiirdamise puhul tekivad kõigepealt doonorelundid, millele püütakse leida võimalikult sobiv retsipient, vereloome tüvirakkude siirdamise puhul on meil kõigepealt patsient, kellele me püüame leida sobivaima doonori," selgitab ta.

Et aidata abivajajaid, kutsub Ain Kaare kõiki liituma vereloome tüvirakkude doonorite registriga.

Põhinõuded luuüdidoonorile on:

* Vanus. Luuüdi doonorite registriga saab liituda vanuses 18- 40 aastat ning Te võite olla liitunud kuni 55 eluaastani. See vanusepiirang on kehtestatud eelkõige doonori tervisest lähtuvalt, sest väga paljude haiguste esinemissagedus vanusega tõuseb.

* Tervislik seisund. Luuüdi doonorite registriga liituja peab olema terve ja sellises seisundis, et vereloome tüvirakkude loovutamine teda ei kahjustaks. Samuti peab veenduma, et ükskõik milline doonori haigus ei kahjustaks patsienti. Kui luuüdidoonoriks soovija kasutab regulaarselt ravimeid või on tal kahtlusi oma tervisliku seisundi suhtes, saab nõu küsida Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia ja luuüdi siirdamise osakonnast tel 7 319 661 või 7 319 562 või e-maililt luuydi@kliinikum.ee,

Minimiseerimaks infektsioonhaiguste ülekandmise riski ei sobi inimene doonoriks, kui ta:
* on nakatunud HI-viirusega või arvab, et võib olla HI-viiruse kandja
* on põdenud või nakatunud B- või C-hepatiiti või arvab, et on hepatiidiviiruse kandja
* on kasutanud nõelaga süstitavaid uimasteid
* on omanud või omab rohkearvuliselt seksuaalpartnereid sh raha eest
* on mees, kes on olnud seksuaalvahekorras teise mehega
* on olnud seksuaalvahekorras eelpool mainitud nakkusohtlikku riskigruppi kuuluva inimesega.

Lähemat infot luuüdidoonorluse kohta leiab internetileheküljelt kliinikum.ee/luuydi või suhtlusportaalist Facebook.