Foto: TEET MALSROOS
Keha
23. veebruar 2015, 11:09

Lugu ilmus esmakordselt 2013. aasta Tervis Plussis.

Lähivaade vaktsineerimisele - kas on üldse vastuargumente? (8)

Kuigi ükski vaktsiin ei ole 100% efektiivsusega (parimatel on see 95–98%), peaks neist saadav kaitse üles kaaluma haigestumise riski. Alati jääb aga vaktsineerimata teatud hulk lapsi ja täiskasvanuid ning 100% turvalist "ringkaitset" ühiskonnas ei tekigi.

Poolt

Kuulo Kutsar, terviseameti epidemioloogianõunik:

- Inimese immuunsüsteem on elundite ja rakkude süsteem, mis võitleb nakkushaiguste tekitajate vastu. Vaktsiin õpetab inimese immuunsüsteemi organismi kaitsma pärisnakkuse järeleaimamise põhimõttel.

- Vaktsineerimata ja immuunsust mitte omava inimese organismis antikehi ei ole, mistõttu ta on haigustekitajate sissetungi korral kaitsetu. Sellele järgneb nakatumine ja haigestumine ning algab pikk ja kurnav võitlus nakkushaigusega.

-Kaitsepookimine ise haigestumist ei põhjusta, sest viirused või bakterid vaktsiinis on surmatud või nõrgestatud.

- Eriti oluline on lasta vaktsineerida väikelapsi ja lapsi, sest just elu algaastatel vajab organism lisakaitset haigustekitajate eest ning just nendel aastatel viibib laps kollektiivis (lastesõimes, -aias, koolis), kuhu kokku tulnud lapsed toovad massiliselt haigustekitajaid.

Aleksander Laane, Terviselehe väljaandja:

- Nakkushaigused levivad füüsilise suhtlusvõrgustiku kaudu. Seepärast on teadlaste sõnul suhtlusvõrgustikus kesksemal positsioonil olevatel inimestel moraalne kohustus vaktsineerida ennast paar kuud teistest varem.

- Iga euro, mis on mõistlikul viisil vaktsineerimisse paigutatud, tekitab mitmekordse kokkuhoiu – sellest on arenenud riigid aru saanud.

Margo Saaremets, molekulaarbioloog:

- Eesti immuniseerimiskava vaktsiinid on tiomersaalivabad, neid on enne aastaid, isegi aastakümneid kontrollitud. Vaktsineerimise järel tekkivad reaktsioonid (punetus, ärritus, valu, väike palavik, kerge lööve, isu vähenemine) on igati normaal-sed, need on harvad ja mööduvad mõne päevaga.

-Täiskasvanute vaktsiinvälditavaks surmapõhjuseks nr 1 on pneumokokknakkus, mida on võimalik vaktsineerimisega ära hoida.

-Vaktsineerimine ei asenda terviseharjumusi täielikult, kuid aitab kindlustada kvaliteetselt elatavaid aastaid ja maandada terviseriske. Saame oma perele pakkuda rohkem kindlustunnet, kui oleme ise terved või püüame maandada haigestumise riske.

Vastu

Kutsar:

- Isegi siis, kui vaktsiin on iseenesest ohutu, ei või seda inimesele manustada siis, kui esineb organismi seisundist tulenevaid vastunäidustusi, näiteks kõrge palavik, mõne ägeda haiguse põdemine või immuunpuudulikkus, ning lisaks veel arstide tuvastatud nn meditsiinilisi vastunäidustusi.

- Munavalguallergia korral ei või lapsele süstida gripi-, puukentsefaliidi- ega kollapalavikuvaktsiini, želatiiniallergia korral aga leetrite-mumpsi-punetiste ega tuulerõugete vastast vaktsiini. 

Laane:

- Igal ravimil – ja vaktsiin on samuti ravim – on vastunäidustusi. Vaktsiiniarendus liigub järjekindlalt selle poole, et väheneks vastunäidustuste hulk ja paraneks vaktsiini toime.

Saaremets:

- Vaktsiini ei tohi manustada teadaoleva ülitundlikkuse korral selle mis tahes koostisosa suhtes.

Paljudel internetilehekülgedel leidub väiteid vaktsineerimise vastu, kuid vaktsineerimise vastu sõna võtnud arstid, apteekrid ja aktivistid Tervis Plussile kommentaari andma ei soostunud.