Teraapiaga hingeldamise vastu (4)

Eelkõige astma raviks mõeldud hingamisharjutuste kompleksi töötas välja Vene arst ja professor Konstantin Buteiko. Ta leidis, et üks peamisi astmat põhjustavaid tegureid on ülehingamine – hüperventilatsioon, kus hingatakse rohkem kui ainevahetuseks vaja. Seejuures kao- tab organism liiga palju süsihappegaasi, mille teatud taseme säilitamine on organismile eluliselt vajalik. Buteiko teooria aluseks ongi süsihappegaasi hulk kehas.

Hingamine kui haiguste põhjustaja

Terve inimese organism sisaldab ligikaudu 5–6,5 protsenti süsihappegaasi. Kui selle tase langeb 3–4 protsendini, mõjutab see kõiki keha funktsioone ja tagajärjeks on haigused, leiab Buteiko.

Tema veendumuse kohaselt põhjustab just kopsud õhku täis, jõuline, lõõtsutav hingamine epilepsiat, neurasteeniat, rasket unetust, peavalu, migreeni, müra kõrvades, ärrituvust, vaimse ja füüsilise töövõime järsku langust, mälu halvenemist, tähelepanu nõrgenemist, perifeerse närvisüsteemi kahjustumist, kroonilist nohu ja kopsupõletikku, bronhiiti, bronhiaalastmat jne. Seega, mida sügavamalt me hingame, seda raskemalt oleme haiged. Mida pindmisemalt toimub hingamine, seda vastupidavamad ja pikaealisemad ollakse.

“Kõik me teame, et inimene vajab eluks hapnikku,” tõdeb homöopaat ja Buteiko hingamise terapeut Elin Langron. “Normaalse hingamise korral on veres hapnikku 98%. Hingates rohkem, ei suuda me seda taset kuidagimoodi tõsta. Küll aga suudame liiga palju ja tihti hingates anda organismist ära eluks vajalikku süsihappegaasi, tänu millele toimub kudede varustamine hapnikuga, veresoonte ja hingamisteede laienemine, vajaliku pH-taseme säilitamine, neerupealiste normaalne funktsioneerimine ning röga ja lima tekke kontroll.”

Hapnik ja süsihappegaas

Buteiko hingamismeetod õpetab, kuidas taastada organismis vajalikku süsihappegaasi taset vähem hingates ja seejuures kudede varustamist hapnikuga suurendades.

“Selleks arendas Buteiko välja harjutuste seeria, mida õpetavad vastava väljaõppe saanud hingamisterapeudid,” jätkab Elin Langron, kes on pärast Iirimaal õppimist ainus Buteiko meetodi treener Eestis. “Samuti antakse juhised, mida teha astmahoo esimeste sümptomite ajal, et hoogu ära hoida, kuidas lahti saada ninakinnisusest, mida teha norskamise korral ja kuidas üle minna suuhingamiselt ninahingamisele.”

Teraapia tulemused sõltuvad inimese meelekindlusest ja püsivusest.

“Teraapia-kursuste ajal kasutatakse teistsugust, nn vähendatud hingamist, et taastada organismile vajalik süsihappegaasi tase,” räägib Langron. “Kui vajalik nivoo on saavutatud, on vähendatud hingamine vajalik ainult vahetevahel, näiteks pärast pikemat kõnelemist – rääkimine annab ära palju süsihappegaasi. Muutus hingamisharjumustes on püsiv.”

Teraapia käigus õpitakse jälgima oma hingamist.

“Terve inimese hingamine on ühtlane ja vaikne, hingatakse ainult läbi nina diafragmasse ja suu on alati kinni,” selgitab Elin Langron.”

Tõhus ka tervetele

Buteiko hingamisteraapia tuleb appi kroonilise nohu, bronhiidi, norskamise, südame-veresoonkonnahaiguste ning ärevushäirete korral, tulemusi on saavutatud astmaravis.

Elin Langroni sõnul on eri haiglate juures läbi viidud kliiniliste ravikatsete tulemused olnud ühtlaselt ülihead: kolme kuu möödudes vähenes bronhe laiendavate ainete (bronhodilaatorite) kasutamine 90%, steroidide manustamine 50% ja sümptomite avaldumine 70%.

“Elukvaliteet ehk füüsiline ja sotsiaalne aktiivsus ning meeleolu paranes üle 50%,” loetleb Langron.

Üleliia ei hinga mitte ainult astmaatikud. “Paraku hingab enamik inimesi rohkem kui tarvis, Buteiko nimetas seda varjatud ülehingamiseks,” tõdeb Elin Langron. “Näiteks hingatakse puhkeseisundis läbi suu, hingamine on kuuldav, pidevalt haigutatakse ja ohatakse, hingamisel on rindkere liikumine tugevalt nähtav ja rääkimisel ahmitakse õhku sisse läbi suu. Ka norskamine kuulub varjatud ülehingamise sümptomite hulka."

“Pikaajaline varjatud ülehingamine aga tekitab organikahjustusi vastavalt pärilikkusele,” hoiatab Langron. “Kelle suguvõsas on esinenud astmat, neil kujuneb välja astma, kelle peret on kimbutanud südame-veresoonkonnahaigused, neil jällegi tekivad teised probleemid – alates külmadest jäsemetest kuni südamepuudulikkuseni.”

Hinga, söö ja mõtle õigesti

Praegusaja populaarse enesejõustamismeetodi, vabastava hingamisega, ei ole Buteiko teraapial midagi ühist.

“Kõige sagedasem süsihappegaasi madala taseme põhjus on kas liiga kiire või liiga sügav hingamine,” räägib Langron. “See võib olla ajutine seisund, mille on põhjustanud näiteks ärevushäire või stress, või on see üks kroonilise haiguse väljendusvormidest. Teatud juhtudel, nagu näiteks vabastavas hingamises, tekitatakse ülehingamine meelega, et saavutada teatud meeleseisundit. See aga tähendab, et astmahaiged või ärevus-häirete ja paanikahoogude all kannatajad peaksid vabastavat hingamist vältima. Kui ajukeskus, mis reguleerib ja jälgib hingamist, tajub, et süsihappegaasi tase on järsult langenud kriitilise piirini, võib tekkida hingamise seiskumine ja inimene võib minestada. Ärevushäiretega ja astmat põdevatel inimestel võib see esile kutsuda paanika- või astmahoo.”

Eestis on Buteiko meetodi teraapia-kursusi läbi viidud kaks aastat. Elin Langron õpetab osalejatele eelkõige hingamisharjutusi, aga räägib ka sportimisest, õigest magamisest, korrektsest hingamisest rääkimise ajal, astmahoo vallandajate mõju vähendamisest ning stressi leevendamisest meditatsiooniga.

“Kui inimene tahab olla terve, peab tähelepanu pöörama nii hingamisele, toitumisele kui ka mõtlemisele,” on Elin Langron veendunud. “Jälgige end stressi-seisundis – ja te näete, kui kiireks ja ebaühtlaseks muutub hingamine! Samas tekib mediteerimise ajal tunne, nagu hingata ei olekski vaja. Seega, kui olete võimeline rahustama oma hingamise, rahuneb ka meel. Ja nõnda sujub elus kõik paremini.”