Kuum särts külmas vees - mida head teeb taliujumine?

Ujumisõpetaja ja pikamaaujuja Teet Daaniel otsustas viis aastat tagasi, et avaveeujumist võiks ju proovida aasta ringi. Eks natuke tundus talvises vees ujumine ka enda proovilepanekuna. Ja hea võimalusena organismi karastada.

Hakkama sai. Nüüd võib Teetu talvi-ses meres näha vähemalt kaks korda nädalas. See on miinimum.

“Optimaalseks pean kolme korda nädalas kuni kevadeni välja, aga vahel käin ka viis korda nädalas,” loeb mees jäised ujumistiirud kokku. Väga pikaks need siiski ei kujune. “Ujuda tuleb tunde järgi. Kui vesi on 0,1–0,5 kraadi, olen vees umbes viis-kuus minutit. Kui vesi läheb soojemaks, siis natuke kauem.”

Talisuplejaid ja -ujujaid on Eestis leidunud läbi aegade. Aga enamasti pole need inimesed või seltskonnad oma harrastust suure kella külge riputanud ega oma kogemusi jagama kippunud.

Teet arvab, et harrastajad võiksid koonduda ja talisuplemisest kui tervislikust hobist rohkem rääkida. “Hakkasin sellele mõtlema, kui olime käinud terve talve viiese seltskonnaga meres ujumas. Kolm aastat tagasi, kui olime just oma jääaugu juures Pirita jõel, tuli meie juurde 70–80aastane mees ning näitas pilti, kus ta oli samas kohas ja suure hulga rahvaga mitukümmend aastat tagasi jääaugus supelnud. See oli vahva elamus.”

Tartlane Margus Püvi, kes kuulub spordisõprade klubisse Trismile, jõudis taliujumise juurde ekstreemspordi kaudu.

“Tundus olevat lahe ja tervislik ning uus väljakutse eelkõige vaimule. Eelmised kaks aastat vaid “nuusutasin” seda ala, aga tänavu olen võtnud asja väga tõsiselt kätte. Eesmärk on valmistuda 2014. aasta taliujumise maailmameistrivõistlusteks pikal distantsil, s.o 450 meetrit.”

Tartu klubi trennid

Tartus käib huviliste seltskond ujumas ja suplemas Anne kanalis. Kokku on lepitud kindlad ajad mitu korda nädalas nii hommikul kui ka õhtul ning nädalavahetustel, et “ujumisbassein” kinni ei külmuks. Igaüks valib välja endale sobivad päevad ja kellaajad. Kokku on huvilisi kolmekümne ringis.

“Hommikuti käime alati vees ilma saunatamata, sest saunaga ei tundu asi nii ehe. Ise olen 3–5 minutit vees ja pärast seda jooksen 5–7 minutit – nõnda nagu veest välja tulen ehk ujumispükste väel. Üritan keha ette valmistada pikemateks ujumisteks.”

Margus ütleb, et endise sportlasena polnud talle hingamisteede põletikud ja iga-aastased külmetushaigused võõrad. Aga pärast taliujumisega alustamist ei ole need teda enam kimbutanud. “Kui kurgus hakkab juba kriipima, tuleb kiiresti-kiiresti vette minna. Ja muidugi on taliujumine üks suur lõbu ja rõõm.”

Sama meelt on ka Teet Daaniel: “Lähed vette ja tahaks kiljuda, tuled veest välja ja tahaks hirmsasti keksida ja hüpelda, aga miks? Sest iga kord vallandub meeletu adrenaliinikogus ja tõuseb testosteroonitase veres. See toob naeratuse näole, annab sisemise tasakaalu ja äärmiselt palju positiivsust, mida me ju kõige rohkem vajamegi. Võib juhtuda, et liiga hilja õhtul vees käies on energiatase nii kõrgel, et ei jää magama. Seega ei soovita ma ujumas käia enne magamaheitmist.”

Margus Püvi ütleb, et parima emotsiooni ja ehedaima tunde saab ta siis, kui on olnud vees 3–5 minutit.

Soojad soovitused

Teet Daaniel ei soovita talisuplusega pihta hakata üksi, vaid otsida kaaslasi. “Kõige lihtsam on alustada juba suvel, sest nii harjutad end külmaga tasahilju ega teki äkilist šokki, mis võib ära hirmutada ja talisuplusest eemale tõugata. Kui soovitakse alustada keset talve, on mõistlik olla vees lühikest aega, 10–30 sekundit, et organism harjuks külmaga.

Taluvus on muidugi individuaalne, kuid tuleks siiski jälgida, et üle ei pinguta. Kohe pärast veeskäiku tuleb ennast kuivatada ja riidesse panna, et asi ei pöörduks tervisele kahjulikuks. Hea, kui leiad selleks mingi ruumi. Muidugi võib seda teha ka väljas, nagu mina tavaliselt, et mitte ennast liiga mugavaks ära harjutada.

Alati võib kaasa võtta sooja teed, mida kohe pärast ujumist juua, et soe kiiremini sisse saada. Kindlasti jälgi, et ei käi vees tühja kõhuga, sest talisuplus on väga energiakulukas ja võib tühja kõhuga organismile liiga teha. Soovitatav on umbes paar tundi enne vetteminekut süüa, siis kindlustad kehale vajaliku energia.”

Margus lisab: “Algaja tehku kindlasti enne vetteminekut läbi väike soojendusvõimlemine. Aga nii, et keha oleks soe, mitte higine. Alustajale piisab, kui lihtsalt end korra vette kasta. Pärast veest väljatulekut kiirelt kuivaks: kõigepealt müts pähe ja sokid jalga, siis teised riietus-esemed. Võib öelda, et vees pole keegi külma saanud, külmetatakse kalda peal tuule käes. Vesi on ju plusskraadidega.”

Ujumisinstruktor Teet paneb veel südamele, et kunagi ei maksa katsetada veesoleku viimast piiri. “Tulge ikka enne välja, kui lagi kätte jõuab. Küll aga võib proovida läbi ajada suplusjärgse kuuma saunata. Nii saavutab keha tugevama immuunsuse, soojenedes seestpoolt väljapoole.”

Uue aasta emotsioonid

Tartlased tähistasid uue aasta saabumist ühise karastumisega Emajões. Aastaid talisuplemisega tegelnud Vladimir Šokman kutsus kõiki Tartu kandi taliujumishuvilisi aasta algul kokku saama.

Margus meenutab seda kui väga toredat ja meeldejäävat sündmust: “Meid oli koos umbes 25 inimest. Käisime vees, kes soovis, see jooksis pärast. Tegime lumest laua, maitsesime glögi. Oli väga looduslik ja naturaalne tähistamine.”

Kõike seda kuuldes tundub küll, et Eestis hakkab talisuplemine harrastusena järjest enam poolehoidu koguma. Margusel lähevad silmad särama.

“Taliujumisel on kindlasti tulevikku. Mul on artiklid 1970. aastast, kui seltskonnad käisid nii Emajões kui ka Peipsi järves. Eks kõik käib tõusude ja mõõnadega, kõige olulisem on eestvedaja. Meie oleme suutnud klubina ennast õigustada ja asja vedada. Meil on koht, kus riideid vahetada ja koos olla, ja tahame 2014. aastaks ehitada Tartus taliujumise keskuse, kus avatud bassein on ööpäev läbi jäävaba.”

Margus soovitab üksikutel huvilistel kellegagi liituda: “Siis on emotsionaalsem ja lõbusam vees olla. Lisaks loomulikult suurem turvalisus.”

Mida head teeb talisuplus?

Q Külmaga koondub veri n-ö siseringi ja intensiivistab siseorganite tööd, mis omakorda tähendab mürkide head väljutamist. Et vereringe kiireneb, kiireneb ka ainevahetus.

Q Külm vesi parandab vereringet kätes ja varvastes. Kel vereringega probleeme, võivad võtta vaheldumisi külma ja sooja vanni või käia saunatamise vahepeal jää-augus.

Q Toimub kiire rakkude uuenemine, mis hoiab naha nooremana.

Q Parandab termoregulatsiooni ja sa ei tunne enam, et on pidevalt külm.

Q Külmravi on kasutatud iidsetest aegadest liigesehädade korral. See kaotab põletiku, alandab turseid jm.

Q Külmravi tugevdab immuunsust ning keha ei lase siis ligi külmetushaigusi.

Q Külmravi kasutavad sportlased lihastoonuse taastamiseks.

Q Külmas vees viibimine on ka treeningu eest, keha kulutab palju energiat ja hapnikutarbimine suureneb umbes 400 korda.

Allikas ujumisõpetaja ja pikamaaujuja Teet Daaniel