Lapsed

Vanemad vaktsineerisid eelmisel aastal lapsi vähem 

Toimetas Silja Paavle, 9. märts 2015 10:22
Foto: PantherMedia / Scanpix
Nagu mitmel varasemal aastal, jätkusid ka 2014. aastal probleemid vaktsineerimise õigeaegsusega, murettekitav on mittepiisav korduvvaktsineerimise tase.

Näiteks difteeria, teetanuse ja lastehalvatustõve esimese korduv-vaktsineerimisega saavutati 95%-ne hõlmatus alles 6-aastastel, teise korduv-vaktsineerimisega 11-aastastel. 2014. aastal läks kooli üle 3000 lapse, kes olid korduv-vaktsineerimata difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatustõve teise korduvannusega. Eriti suured probleemid immuniseerimise õigeaegsusega esinevad Tallinnas ja Harjumaal, vahendab kliinik.ee.

Terviseameti andmetel vähenes difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatustõve osas vaktsineerimistega hõlmatus 2-aastastel lastel võrreldes 2013. aastaga 0,3% võrra ja moodustas 2014. aastal 94,5%.

Mumpsi, punetiste ja leetrite osas vähenes hõlmatus vaktsineerimisega 0,3% võrra ja oli 2014. aastal 93,4%.

B-viirushepatiidi osas langes hõlmatus vaktsineerimisega 0,6% võrra ja moodustas 2014. aastal 94,1%.

Sõltuvalt haigusest muutub olukord kriitiliseks, kui vaktsineeritud on kõigest 80% lastest. Vanemate arv, kes oma lapsele kaitsesüstimisi teha ei luba, kasvab iga aastaga.

Samal teemal

30.03.2016
Ohtlik nakkushaigus: difteeria ringleb Euroopas endiselt, Eestis on vaktsineerimata tuhandeid lapsi
06.03.2015
Üks küsimus: "Kas leetrite vaktsiin kestab kogu elu? Kuidas ma tean, et olen vaktsineeritud?"
03.03.2015
Eestis on 6601 last leetrite vastu vaktsineerimata
28.02.2015
Kaitse nakkusvärava all: kuidas hingamisteid kaitsta?