Vanemad vaktsineerisid eelmisel aastal lapsi vähem

Näiteks difteeria, teetanuse ja lastehalvatustõve esimese korduv-vaktsineerimisega saavutati 95%-ne hõlmatus alles 6-aastastel, teise korduv-vaktsineerimisega 11-aastastel. 2014. aastal läks kooli üle 3000 lapse, kes olid korduv-vaktsineerimata difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatustõve teise korduvannusega. Eriti suured probleemid immuniseerimise õigeaegsusega esinevad Tallinnas ja Harjumaal, vahendab kliinik.ee.

Terviseameti andmetel vähenes difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatustõve osas vaktsineerimistega hõlmatus 2-aastastel lastel võrreldes 2013. aastaga 0,3% võrra ja moodustas 2014. aastal 94,5%.

Mumpsi, punetiste ja leetrite osas vähenes hõlmatus vaktsineerimisega 0,3% võrra ja oli 2014. aastal 93,4%.

B-viirushepatiidi osas langes hõlmatus vaktsineerimisega 0,6% võrra ja moodustas 2014. aastal 94,1%.

Sõltuvalt haigusest muutub olukord kriitiliseks, kui vaktsineeritud on kõigest 80% lastest. Vanemate arv, kes oma lapsele kaitsesüstimisi teha ei luba, kasvab iga aastaga.