Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
12. märts 2015, 17:44

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta Tervis Plussis.

O nagu osteopaatia

Kes? Mis? Milleks? Selgitab ortopeed ja manuaal­terapeut Andres Lindmäe.

Mis on osteopaatia? Kus on selle juured?

Osteopaatia aluseks on 1874. aastal Ameerika sõjaväearsti ja inseneri Andrew Taylor Stilli rakendatud ravipõhimõte, mille ta nimetas osteopaatiaks (kr k osteon – luu, pathos – haigus, kannatus). Dr Stilli järgi on inimkeha üks tervik: toimimishäire ühes piirkonnas kahjustab teisi. Ta oli veendunud, et enamikku haigusi võib leevendada või ravida ilma ravimiteta. Võtmeks on anatoomiliste kõrvalekallete leidmine ning vaba närvienergia ja kehavedelike voolu takistavate häirete korrigeerimine kehas. Dr Still pidas paljude haigusseisundite põhjuseks tugi-liikumisaparaadi häireid. Ta avaldas osteopaatia põhitõed teoses “Osteopaatia filosoofia”, kus selgitas, et osteopaatiline kahjustus selgroolülide vahel põhjustab veresoonte ja närvide pitsumist. Pitsitusseisundi eemaldamisel osteopaatiliste võtetega antakse organismile võimalus end ise parandada.

Millised on osteopaatia filosoofilised põhitõed?
1. Keha on tervik. 2. Struktuur ja funktsioon on vastastikuses sõltuvuses. 3. Kehal on seesmine omadus ennast kaitsta ja parandada. 4. Kui normaalne kohanemisvõime on häiritud või välised mõjurid takistavad keha eneseregulatsiooni, võib areneda haigus. 5. Kehavedelike vaba voolamine on tervise säilitamiseks hädavajalik. 6. Närvid mängivad olulist rolli kehavedelike voolamise kontrollimisel.
7. Osteopaatiliste võtete ülesanne on kõrvaldada mehaaniline surve kudedele (närvidele) ja luua võimalus närviregulatsiooni, kehavedelike ringluse ja seega ka tervise taastumiseks.

Mis vahe on osteopaatial ja teistel manuaalse meditsiini erialadel? Mis teeb osteopaatia eriliseks?
Üldjoontes on osteopaatia ja teiste käelisel tegevusel põhinevate manuaalse meditsiini erialade – kiropraktika ja manuaalteraapia – diagnostika ja raviloogika sarnased. Paljud ravivõtted kattuvad. Kiropraktik pole ühelgi maal arst, manuaalteraapia ja osteopaatia aga on üldjuhul arsti lisaerialad. Kiropraktika võtted on kõige kiiremad ja järsemad, osteopaatia omad kõige delikaatsemad, detailsemad ja kõige rohkem inimkeha keerukust ja seoseid arvestavad. Ma võrdleksin seda klaverihäälestamisega. Nii nagu delikaatne muusikainstrument, läheb ka inimkeha häälest ära vastavalt sellele, kuidas me temaga käitume. Ja kuna me üldjuhul temaga eriti hästi ei käitu, vajab keha häälde seadmiseks välist abi.

Näidustused
Lülisamba mehaaniliste funktsioonihäiretega seotud probleemid (üle 90% kõigist tugi-liikumisaparaadi probleemidest).
• Kaela- ja peavalu (migreen), pearinglus, lõualiigese-, õla- ja käevalu, karpaal­kanali sündroom, meeleelundite vaevused (kuulmise, nägemise nõrgenemine).
• Selja- ja roietevalu, valu rinnakus, valu südame piirkonnas, rütmihäired.
• Jalga kiirguv valu (ishias), õndraluuvalu, puusa-, põlve- ja pöiavalu, lihase­valud, siseelundite vaevused (kõhuvalud, menstruatsioonihäired, kõhukinnisus).
• (Spordi) ülekoormussündroomid – nn tennisisti ja golfimängija küünarnukk; muud samalaadsed kõõluste kinnituskohtade probleemid.
Seansi kestus: pool tundi kuni tund.
Ravikordi: vastavalt vajadusele.
Sagedus: 1–2 korda nädalas.

Vastunäidustused
Neid on vähe ja need on suhtelised, s.t et teatud ravivõtteid oskuslikult ja ettevaatlikult kasutades saab osteopaatiat siiski rakendada. Olulisemad: äge põletik, pahaloomulised kasvajad, väljendunud osteoporoos, märkimisväärne degeneratsioon, deformatsioon, hüpermobiilsus.

Kas Eestis on usaldusväärseid osteopaate?
On, aga liiga vähe. Meil oleks vaja umbes 300 manuaalse meditsiiniga tegelevat ravijat, on aga ainult mõnikümmend. Kuna tugi-liikumisaparaadi probleemide ravis on manuaalse meditsiini meetodid palju efektiivsemad nn tavameditsiini omadest, siis jääb ainult loota, et osteopaatia muutub ka meil kättesaadavamaks.
Loe lisa www.villamedica.com