Kui talvel on soovitatav toitu pikalt madalal temperatuuril töödelda, siis kevadel tuleks süüa võimalikult palju värskeid köögiviljuFoto: PantherMedia / Scanpix
Keha
10. märts 2015, 11:00

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta Tervis Plussis.

Kevad – kui hakata tervislikult elama, siis just nüüd! (1)

Vaatamata tehnika tormilisele arengule ja elukeskkonna muutumisele oleme ikkagi osa loodusest ning tervena püsimiseks on vaja järgida looduse rütmi. Kevad on hea aeg, et alustada uut ja tervislikumat aastat.

Kui kalendriaasta algab jaanuaris ja kooliaasta septembris, siis looduses on aasta alguseks kevad. Sõltuvalt laiuskraadist algab kevad eri maades eri ajal, kuid esimesi märke talve mõjuvõimu vähenemisest võib märgata juba veebruari lõpus.

Kui talvel on soojendav ja liikumapanev yang-energia keha sisemusse koondunud, siis kevadel hakkab see pinnale tõusma ja paneb mahlad liikuma – tekivad uued mõtted, muutume vitaalsemaks ja kui ka soojendav päikesekiir meid paitab, siis tundub elu päris helge.

Energiarikas maks ja salakaval tuul

Et ei tekiks haigusi ja muid terviseprobleeme, tasub järgida looduse muutumise rütme.

Organ, mis kevadel saavutab oma aktiivsuse tipu, on maks. Hiina meditsiinis on maks seotud kõõluste ja sidemetega. Kui maksa energia on tugev ja liigub takistamatult, on meie keha painduv ja nõtke. Probleemide korral võib esineda lihasepingeid, -krampe ja -tõmblusi.

Meeleelunditest on maks seotud silmadega. Tasakaalutu maksa energia võib eriti kevadel tekitada silmade kuivust, sügelemist ja punetust. Appi tuleb piparmünt, mis sobib nii igapäevatee valmistamiseks kui ka vajadusel rahustavaks kompressiks. Piparmünt liigutab maksa energiat ning mõjub tõhusalt ka maksaprobleemidest tekkinud silmahädade korral.

Ilmastikufaktoritest on kevadel kõige aktiivsem tuul. Tuul oma liikuvuse ja jõuga on yang-tüüpi energia ja mõjutab meie keha kõige yangimat piirkonda – pead. Seetõttu on kevaditi eriti kuklapiirkonna peavalud väga sagedased. Et seda vältida, tuleb kindlasti pead kevadise tuule eest kaitsta.

Värske ja roheline – nagu kevadki

Et organism talvistest jääkidest puhastada ja loodusega tasakaalu viia, võiks kevaditi rohkem süüa rohelist (roheline on ju ka kevade värv) ja kergemat toitu: idud, seller, brokoli, lillkapsas, kapsas, roheline sibul, spinat, kurk. Kasulikud toiduained on ka tomat, lambaliha, kanamaks ja vetikad. Maitsetest sobivad hästi magus, mis annab energiat, ja vürtsine, mis avab ja paneb energia liikuma.

Kui talvel on soovitatav toitu pikalt madalal temperatuuril töödelda, siis kevadel tuleks süüa võimalikult palju värskeid köögivilju ning neid vajadusel töödelda lühidalt ja kõrgel temperatuuril. Võrreldes talvega võiks päeva jooksul natuke rohkem juua puhast vett, kuid ennast selleks sundida ei maksaks ning veejoomisega üle pingutada ei tohiks. Eraldi veepäevade pidamiseks pole samuti vajadust.

Kevaditi on soovitatav, et õhtune söögikord ei jääks hilisele ajale.

Kui talvel on kasulik minna vara magama ja hilja tõusta, siis kevadel tuleks samuti minna vara magama, kuid ka vara tõusta. Kuna loodus muutub aktiivseks, sobib hästi füüsiline treening ja viibimine metsas.