Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta Tervis Plussis.

Turgutust immuunsusele! 

Hele Everaus, Tartu Ülikooli hematoloogia-onkoloogia kliinik, 13. märts 2015 09:20
Foto: PantherMedia / Scanpix
Väsimus ja kurnatus annavad märku, et immuunsüsteem küsib abi. Seda ei tohiks tal kaua paluda lasta.

Organismi seisund sõltub paljudest teguritest. Tasakaal organismi kudedes tagab, et saame ilma suurte pingutusteta oma igapäevategemistega hakkama. Küllap on igaüks pidanud vahel kehva enesetunnet kevadväsimuseks või süüdistanud selles põetud nakkushaigusi. Väsimus, kurnatus ja energiapuudus võivad väljendada erinevaid muutusi organismis, füüsiliste põhjuste osa on 20–60% ja emotsionaalsete osa 40–80%.

Pidevat pikalt kestnud väsimust ei tohi aga lihtsalt kevadväsimuseks pidada. Abi tuleks otsida, kui 

• väsimus tekib järsku,
• väsimus ei taandu puhates,
• väsimusega kaasnevad seletamatud sümptomid, näiteks kaalumuutused, menstruaaltsükli eba­regulaarsus, sõlmed, lisamoodustised, peavalud, valud rinnus ja kõhus.

Immuunsüsteem tasakaalustab kehas toimuvaid protsesse ning kaitseb nakkuste – bakterite, seente, viiruste, aga ka kasvajate eest. Kaitsemehhanismid võivad rivist välja minna kahel viisil: kui immuunfunktsioon nõrgeneb, tekib immuundefitsiit, kui immuunsüsteem reageerib üle, siis autoimmuunsus.

Mis nõrgestab immuunsust?

Samal teemal

Immuunsüsteemi kahjustavad raskmetallid, toitumisdefitsiit, hormonaalse tasakaalu häirumine, kiiritus, kemikaalid, pestitsiidid, vabad radikaalid, stress, antibiootikumid, toksiinid, halb seedimine, unehäired, vananemine.

Kestev stress suurendab neerupealsete toodetud hormooni kortisooli hulka ning aeglustab immuunsust toetavate ja põletikuvastaste prostaglandiinide tootmist. Kui kortisoolitase on kõrge, kaovad immuunsüsteemi rakud verest.

Kehv toitumine võib immuunsüsteemi halvata. Organism vajab tasakaalustatult vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante, mida saab täisväärtuslikust mitmekülgsest segatoidust. Vitamiinid ja mineraalained reguleerivad ainevahetust ensüümide süsteemi kaudu. Mõlemate liig võib põhjustada samu nähte mis defitsiit.

Toksiinid tekitavad vabu radikaale, mis hävitavad keharakke. Toksiine võivad toota ka organismi koed, kuid sageli pärinevad nad keskkonnast. Keskmiselt tarbib inimene igal aastal ühe kilo kemikaale – pestitsiidid toidus, uuest vaibast pärinevad gaasid, kemikaalid vees, mineraalid tööstuses.

Infektsioonid. Nõrgenenud immuunsüsteemi tõttu võivad viiruste põhjustatud haigused muutuda krooniliseks.

Antibiootikumide ülekasutamine. Antibiootikumid vähendavad infektsiooni, kuid selleks on vaja tugevat immuunsüsteemi, et lahing haigusega lõpetada.

Vabad radikaalid kahjustavad keharakke ja immuunsüsteemi, põhjustavad kortse ja vananemist. Teadlased arvavad, et need on süüdi peaaegu kõigis teadaolevates haigustes.

Kehv seedimine on organismile sama halb kui nälg. Ebaefektiivne seedetrakt “varastab” immuunsüsteemist vajalikud ensüümid. Bakterite tasakaalutust põhjustavad kemikaalid, suukaudsed rasestumisvastased vahendid, steroidid, suhkur ja kõige sagedamini antibiootikumid.

Mida soovitada?

Üht ja ainukest abimeest organismi kaitsmiseks, töökorras hoidmiseks või parandamiseks pole. Tuleks mõelda oma elukorraldusele, tööle, sellele, mida sööme ja joome. Ideaalne toit on looduslik ja puhas.

Teiselt poolt tuleb kompenseerida seda, mida me vajalikul määral toidust ei saa. Kindlasti ei aita ühe või teise toidulisandi võtmine üksi, sest organism on tervik.

Immuunsüsteemi vastupanuvõimes mängivad olulist rolli antioksüdandid, flavonoidid, vitamiinid, mineraalained, hormoonid, rasvhapped, piimhappebakterid.

Väsimuse põhjused:
• unehäired (kas liiga vähe või palju und),
• südame- ja kopsuhaigused,
• rasvumine,
• B1-, B6-, B12-, C-vitamiini, foolhappe puudus,
• elektrolüütide tasakaalu häirumine (vähe kaaliumi ja magneesiumi või palju kaltsiumi ning vähe naatriumi),
• sisesekretsiooninäärmete haigused (väike vere suhkrusisaldus, kilpnäärme üle- ja alatalitlus, liiga madal või kõrge kortisoolitase),
• seedetrakti haigused,
• närvisüsteemi haigused.