Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta Tervis Plussis.

Keha kasvatab kive - kus, miks ja kuidas? (3)

LISA KOMMENTAAR

Arst15. märts 2015, 09:27
Et kaltsium ei ladestuks neerudesse, sapipõide, hammastele, veresoonteseintele, südamesse jne. on vaja magneesiumi oluliselt rohkem kui me toidust saame. Et kaltsium jõuaks luudesse ja hammastesse on vaja magneesiumit. Tähtsad on ka K2-vitamiin ja boor. Tarvitage suukaudselt magneesiumtsitraati või tehke MgCl2 jalavanne ja varsti märkate, et hambakivi on märgatavalt vähem.
Maximka14. märts 2015, 22:12
Viis aastat on artikli esmaavaldamisest möödas. Häbi lugeda, et arstid ei tea haiguste põhjusi ning räägivad ikka veel geenide põhjustatud haigustest. Huvitav, kes neid geene siis mõjutab? Ikka inimene ise nii nagu peres tavaks oli, kui on palju vihkamist, on ka palju sapikive.... Selleks, et mitte terveks saada, tuleb tõesti arstile minna....
SAPP14. märts 2015, 17:49
Olid sapikivid, opereeriti 6 aastat tagasi. Siis oli vanus alla 40. Avastati juhuslikult. Olin kannatanud pikka aega ootamatute kõhuvaluhoogude käes, möödusid mõne tunniga, aga valutas terve kõht. 6 aastat tagasi puhkuse ajal jäin äkki haigeks, palavik umbes 10 päeva 38-39 kraadi ning nõrk valu parema puusakondi piirkonnas. Ei olnud iiveldust ega ka silmade kollasust. Lõpuks pöördusin arsti poole, suunati ultrahelisse ja selgus, et sapipõis on nii täis väikesi kivikesi, et sapipõie kuju oli lausa moondunud. Lasksin sapipõie välja lõigata, kuu aega pidasin dieeti, peale seda sain kõike normaalselt süüa ja kõhuvalusid pole esinenud. Aga see võib tõesti olla pärilik, ka mu emal ja tädil olid sapikivid, aga nemad operatsiooniga ei nõustunud. Laparaskoopiline operatsioon pole enamikele inimestele raske. Tean samas inimesi, kes sapikivide pärast on pidevalt oksendanud, valusid kannatanud ja tean ka neid, kes pärast operatsiooni ei saa teatud toiduaineid süüa. Minul õnneks seda probleemi pole. Nii et inimesed on kõik erinevad.