Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
11. märts 2015, 15:15

Liighigistamine: millal peaks pöörduma arsti poole? (4)

Higistamine võib näida ebameeldiv ja vastik, kuid see on vajalik keha maha jahutamiseks. Millal viitab higistamine sellele, et tervisega on midagi lahti?

Viimsi Fertilitase erakliiniku dermatoloog Elo Kuuma sõnul on normaalne, kui inimene higistab palavuse ja palaviku korral või näiteks närveerimise ning vürtsika toidu söömise järgselt.

Liighigistamine on Kuuma sõnul eriti suureks probleemiks just teismeliste ja noorte seas, üldises plaanis esineb seda dermatoloogi andmeil ligi kolmel protsendil rahvastikust. „Nii higistamine kui sellega tihti kaasuv ebameeldiv lõhn võivad põhjustada üleelamisi ja isegi sotsiaalse suhtlemise vältimist. Liigne higistamine puberteedieas võib kesta aastaid ja mõnikord kogu elu," rääkis Kuum ja lisas, et mida varem probleemi teadvustatakse, seda kiiremini ja paremini saab seda kontrolli all hoida.

Noorukitel on liigne higistamine enamasti tingitud primaarsest hüperhidroosist. "Sel puhul esineb higistamine paikselt kaenla all, peopesades, taldadel või näol ja see võib tekkida täiesti rahulikus, pingevabas olekus. Higistamine peatub ööseks," selgitab dermatoloog.

See probleem saab sageli alguse lapsepõlves või puberteedieas ning tekib kergemini ülekaalulistel. "See võib olla geneetilise taustaga, kuid liighigistamise allolevat põhjust täpselt ei teata. Arvatakse, et tegemist võib olla sümpaatilise närvisüsteemi funktsiooni kerge häirega," märgib Kuum.

Kui liigne higistamine esineb aga üle kogu keha ja ka öösiti või kui higistamine on asümmeetriline või muutub äkitselt tugevamaks, on Kuuma sõnul tõenäoliselt tegemist sekundaarse higistamisega, mis on tavaliselt põhjustatud meditsiinilisest probleemist või ravimitest. Sekundaarne higistamine algab enamasti hilisemas eas.

"Sekundaarne higistamine võib olla hoiatavaks tunnuseks kilpnäärme probleemide, diabeedi või infektsiooni puhul." tõdes Kuum. Samuti võib see tema sõnul viidata psühhiaatrilistele häiretele nagu paanikahood ja rahutus, ning kasvajalistele haigustele nagu vere- või lümfivähk.

Veel võivad sekundaarset higistamist põhjustada ka neuroloogilised haigused. Kuid ka vürtsikaid ja tugevalt lõhnavad toidud nagu küüslauk ja sibul, kofeiinisisaldusega joogid, alkohol ja rasedus ning teatud ravimid on kurja juureks. „Näiteks on higistamine ka mõnede antidepressantide sage kõrvaltoime," nendib Kuum.

Kui inimesel on kahtlus, et ta higistab liigselt, soovitab Kuum külastada naha- või perearsti ja lasta välja selgitada, kas probleemi võib põhjustada mingi haigus või on tegemist primaarse hüperhidroosiga.

Kindlasti on kasu alkoholi tarbimise ja vürtsikate toitude söömise vähendamisest või nendest üldse loobumisest. "Ka tugevamaid antiperspirante võib paikselt, väikestes piirkondades, mure korral kasutama hakata," lisab ta.

„Tugevamaid antiperspirante leiab apteegist ning neid saab ära tunda kõrgema alumiiniumkloriidi protsendi järgi, mis peab olema 10-20%," selgitas dermatoloog. Tema sõnul ei oleks siiski koheselt mõistlik valida kõige kangemat toodet, ravi tuleks alustada keskmise tugevusega antiperspirandiga ja vajadusel ajapikku see tugevama vastu välja vahetada. „Väga tundliku naha korral tuleks aga eelistada madalamat alumiiniumkloriidi kontsentratsiooni ja alkoholivaba toodet."


Kas sa higistad liigselt?

Kui sa pole kindel, kas higistamine on normaalne või liigne, siis järgmised punktid võivad Elo Kuuma sõnul aidata otsustada, kas peaks pöörduma arsti poole.

Mõtle, kas:
* liigne higistamine ilma ilmse põhjuseta on kestnud üle kuue kuu,
* higistamine esineb mõlemal kehaküljel jämedalt samas koguses,
* liigse higistamise hood esinevad vähemalt üks kord nädalas,
* higistamine segab igapäeva toimetusi,
* liigne higistamine algas enne 25. eluaastat,
* higistamist ei esine öösel.
* perekonnas esineb liigset higistamist

"Kõik need tunnused võivad viidata primaarsele hüperhidroosile, mille puhul võiks külastada naha - või perearsti täpsema diagnoosi saamiseks," selgitab Kuum.

Higistamine üle kogu keha või liigselt ühes piirkonnas võib viidata tema sõnul sekundaarsele generaliseerunud hüperhidroosile, mille puhul tuleks samuti külastada põhjuste väljaselgitamiseks arsti.