Evita Grupp OÜ Naistearstide vanemarst Galina Litteri sõnul pöördutakse sageli günekoloogi vastuvõtule muuhulgas ka liigse kuivuse või kipituse põhjustatud ebameeldivustunnet kurtes. Üldjuhul on sellised kaebused põhjustatud valest intiimhügieenist.
„Aastaid tagasi naised ei raseerinud ennast ja kandsid seelikuid või kleite. Nüüd on elustiil absoluutselt muutunud," rääkis Litter, et lisaks raseerimisele, stringide ja kitsaste teksade kandmisele tekitab naistele kaebusi ka autoistmete soojendamine.
Seega ei ole kuivus ja kipitus üldjuhul märgiks günekoloogilisest haigusest, vaid valest elustiilist.
Kaaliumpermanganaat hoia intiimpiirkonnast eemal!
Üks, mis Litter naistele südamele paneb, on see, et infektsioonirikas lahklihapiirkond vajab spetsiaalset, asjatundjate välja töötatud intiimpesuvahendit. "Tavalise leeliselise seebi ja dušigeeliga ei tohiks seda piirkonda pesta," rõhutas Litter.
Ta on 30 tööaasta jooksul näinud nii mõndagi, mida delikaatse piirkonna valede vahenditega pesemine endaga kaasa toob. Näiteks tõi ta välja patsiendi, kelle tupe limaskest oli kaaliumpermaganaadi kasutamise tagajärjel tekkinud keemilisest põletusest muutunud tumepruuniks.
Galina Litter on täheldanud, et kaaliumpermanganaadiga kiputakse end veel tänapäevalgi pesema. Miks, ei ole ükski patsient tunnistanud. Staažika naistearsti arvates võib põhjus olla müüt, mille kohaselt kaaliumpermanganaadi kasutamine kohe pärast vahekorda ennetab suguhaiguste levikut. See uskumus ei vasta aga tõele ning kaaliumpermanganaadiga ei tohiks mingil juhul delikaatset piirkonda puhastada, sest see võib kaasa tuua õrna piirkonna põletuse.
Ka tuleb ette, et naised kipuvad end liialt pesema. Näiteks rääkis Galina Litter menopausi läbinud naisest, kes enda sõnutsi pesi oma intiimpiirkonda kümme korda päevas. See aga süvendas ealistest muutustest tulenevaid kaebuseid veelgi.
"Ta ütles, et peseb end iga kord tualetist tulles, sest talle tundub, et ta on must ja lõhnab halvasti," meenutas Litter patsienti, kes samuti kaebas naistearstile sügelust ja kipitust. "See aga tuleneski sellest, ta pesi ennast tihti ja leeliselise seebiga. Päris sageli kiputakse oma kaebuste leevendamiseks kasutama järjest tugevamat seepi ja end rohkem pesema," nentis ta.
Kuidas siis on õige? Galina Litteri sõnul tuleks lahkliha ja välisgenitaale spetsiaalse intiimpesuvahendiga pesta ööpäevas üks-kaks korda. „Kui tõesti on vaja rohkem pesta, võiks seda teha tavalise veega," lisas naistearst.
Õiged hügieenivõtted omandatakse lapseeas
Teine, mida naistearst meelde tuletab, on see, et menstruatsiooni tarbeks pesukaitset ei tohiks kanda igapäevaselt, vaid ainult päevade ajal. „Me näeme palju selliseid patsiente, kes teevad seda igapäevaselt – 365 päeva aastas! Ka need, kes ei menstrueeri ja on juba eakamad. Nende lahklihal on näha pesukaitse kujuline allergiline dermatiit," märkis Litter. Ta on oma praktikas kohanud ka naist, kes kasutas aastaringselt iga päev tampooni. Sellised patsiendid vajavad tema hinnangul eelkõige nõustamist.
Küll aga võib naistearsti sõnul kasutada igapäevaselt uriinipidamatuse jaoks ja halva lõhna tõrjumiseks mõeldud pesukaitsmeid. Seda juhul, kui selleks on tõesti vajadus olemas.
Galina Litteri sõnul algab õige intiimhügieeni omandamine juba lapseeas ning sestap peaksid seda oma vanemad lastele hakkama varakult õpetama. Samuti saab sellekohast nõu perearstilt ja noortekabinettidest.
Naistearst Galina Litteri nõuanded intiimhügieeniks
* Õiget intiimhügieeni peaks järgima alates esimestest elupäevadest, sest ka imikutel on probleeme. Beebidele on väljatöötatud spetsiaalsed salvrätikud, mida peaks regulaarselt kasutama.
* Igal tüdrukul peaks olemas olema isiklik intiimpesugeel.
* Et infektsioonid levivad soojas ja niiskes keskkonnas, pese intiimpiirkonda jaheda veega.
* Kui end vee ja intiimpesuvahendiga pesta ei saa, näiteks reisil, kasuta intiimsalvrätikuid.
* Intiimpesugeel peab olema madala pH-tasemega ja sisaldama piimhapet. Leelised seebid ja dušigeelid delikaatse piirkonna pesemiseks ei sobi.
Kommentaarid