Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2011. aasta Tervis Plussis.

Silmaärritajad tolmust mikroobideni 

Marika Jürgenson, 27. märts 2015 10:53
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kuidas hoida oma säravaid silmi ärritajate ja põletike eest, soovitab silmaarst Anneli Tall.

Sügelus, punetus, kipitus – need on märgid, et silmadega on midagi korrast ära. Mida teha?

Silma limaskestade või laugude ärritusnähtudel on mitmeid põhjusi: silmade kuivus, allergia, viirused, silmalaugude põletik, tuul, päike, võõr­keha silmas.

Sügelus ja rohkenenud pisaravool on silmapinna kaitsereaktsioon. Loomulik pisarakiht koosneb piltlikult öeldes silmapinda toitvast limakihist ja välisest, silmapinnalt vee aurustumist takistavast õlikihist ning nende kahe kihi vahele jäävast veekihist.

Silmaärrituse korral rohkendab silm eelkõige just seda keskmist, veekihi osa, et suurenenud pisaravooluga ärritaja sarvkestalt ära uhtuda.

Kuidas tekib kuiv silm?

Kuiva silma korral on silma loomulik pisarakihi koostis häiritud: vajalikke pisaraid toodetakse liiga vähe või aurustuvad need sarvkesta pinnalt liiga kiiresti. See muudab silma põletike tekkele vastuvõtlikuks.

Kaheksakümnel protsendil inimestest, kes silmaarsti poole pöörduvad, on põhiliseks või kaasnevaks kaebuseks kuiva silma sümptom. Kerge vormi puhul on silmas küll ebamugavustunne, aga silmaarst mingeid silmamuutusi ei leia. Raskematel juhtudel on aga lisaks kipitustundele, punetusele ja limasele eritisele muutused näha ka silma limas- ja sarvkestal.

Mis põhjustab silmade kuivust?

Kõige sagedamini on kuiva silma põhjuseks ümbritsev keskkond: kuiv õhk tööruumides ja kodus, pingeline arvuti- või teleriekraani jälgimine.

Mida kuiva silma korral teha?

Oluline on ruumides õhku niisutada: kasutada õhuniisuteid, kasvatada toataimi, keerata radiaatorikütet vähemaks ning lülitada välja auto kliimaseade. Arvutiga töötaja peaks õppima sagedamini silmi pilgutama ja tegema puhkepause: minema õue jalutama, vaatama aknast välja kaugusesse.

Kuivaks muutunud ärritunud silmapinda tuleb niisutada kunstpisaratega. Neid saab apteegi käsimüügist, valik on rikkalik. Kunstpisarate, aga ka teiste silmatilkade puhul võib ilmneda ülitundlikkus mõne koostisaine, eriti just säilitusainete suhtes. Ülitundlikkuse korral ärritus- ja põletikunähud silmas süvenevad. Kui kuiva silma kergeid ärritusnähtusid leevendada ei õnnestu või need süvenevad, tuleks minna perearsti või silmaarsti juurde.

Millised silmatilgad sobivad, on väga individuaalne ning seetõttu peab üldjuhul katse-eksituse meetodil kõige sobivama välja valima.

Kas silmaärritus ja põletikunähud võivad viidata õietolmuallergiale või kaasneb allergiaga alati nohu?

Õietolmuallergia korral ei pruugi olla nohu, sageli väljendubki see hoopis silmade sügeluse ja punetuse ning pisaravooluna. Lisaks ülitundlikkusele õietolmu suhtes on silmaarsti poole pöördutud aina tihedamini ülitundlikkusega tolmulestade vastu. Sümptomid on sarnased, ent kui õietolmuallergia nähud avalduvad taimede intensiivse õitsemise perioodil, siis tolmulestaallergia sümptomid võivad ilmneda aasta ringi.

Allergiakahtluse korral tuleks minna perearsti või silmaarsti juurde. Peale allergianähte leevendavate ravimite vajab ülitundlikkusega hädas olija ka allergoloogi abi, et välja selgitada põhjus. Siis oleks edaspidi võimalik allergeenist hoiduda või enne sellega kokkupuutumist rakendada sümptomeid leevendavaid meetmeid.

Kuidas mõjutab silmi kevadine ergav päikesepaiste?

Osal inimestest on silmad tundlikumad nii ereda päikese kui ka tuule suhtes. Kevadine ere valgus võib neil silmi ärritada ja põhjustada põletikunähte.

Päikese ultraviolettkiirgus mõjub silmadele kahjulikult ning selle eest tuleb silmi kaitsta päikeseprillidega. Intensiivne UV-kiirgus soodustab läätsehägu (ehk hallkae) ja limaskesta tiibkile teket ning need võivad nägemist halvendada. Päikese ultraviolettkiirgus võib olla seotud ka silmalaugude kasvaja tekkega.

Kõige olulisem näitaja on UV-kaitse. See peab olema vähemalt 80–90% ja nii A- kui ka B-kiirguse vastane. Klaasi tumeduse või värvitooni valik on individuaalne – prillid peaksid olema sellised, et ei oleks vaja liigse valguse tõttu silmi kissitada, aga samas ei tohiks vaatevälja ülearuse tumendamisega oma turvalisust ohtu seada.

Prillid püsigu mugavalt ninal ning klaasid olgu silmadele kaitsvalt lähedal: päikesekiirgus peab silmadeni jõudma läbi klaaside. Silmad on kaitstud siis, kui nad jäävad päikesevalguse suhtes alati prillide varju. Peale päikesekiirguse kaitsevad prillid silmi ka tuulega õhus keerlevate prügiterade eest.

Mida teha, kui prügi läheb silma?

Kui õhus lendlev prügi või liivatera silma satub, pole tarvis erakorralise meditsiini kabineti ukse taha rutata. Silma saab ka ise puhtaks. Võib kasutada niisutavaid silmatilku, et silmapinda märjemaks muuta ja prügi väljaloputamist soodustada. Silma võib uhtuda ka puhta veega. Tuleb hoiduda silmapinna hõõrumisest, et vältida sarvkesta kahjustamist prügiteraga.

Silma alumises osas olevat prügi võib ettevaatlikult kergete sõrmeliigutustega silma sisenurga poole suunata. Kui aga prügi on sattunud ülalau alla ja on selle limaskesta küljes kinni, tuleks ülalaug ümber keerata ning limaskest niiske ja tihke vatipulga abil ära puhastada.

Kas silmalau omapäi ümberkeeramine silmale kahju ei tee?

Selle jaoks on vaja julget pealehakkamist. Sellega saaks ka üksi peegli ees hakkama, kuid parem on, kui seda teeb abiline. Kui toimitakse ettevaatlikult, ei saa sellega silmale mingit kahju teha.

Kuidas täpselt ülemist silmalaugu ümber keerata?

Abivajaja suunab pilgu maha ja vaatab alla kogu puhastamise aja, sest ülespoole suunatud pilk sunnib silmalau alati loomulikku asendisse tagasi. Abiline toetab ühe käega näiteks vatipulga ülemise lau keskkohta, kus on tunda, nagu asuks seal all natuke tihkem plaadike, võtab teise käega ripsmetest kinni ja keerab lauserva pahupidi laugu toetava vatipulga vastu.

Seejärel kastab abistaja teise vatipulga vees märjaks ja tõmbab sellega üle lau sisepinna suunaga ripsmete poole. Vahel on prügiterake silmaga hästi nähtav ning seega ka lihtsam kõrvaldada.

Puru silmast eemaldatud, saab lau ripsmeid pidi või ülespoole vaatamisega õigesse asendisse tagasi.

Kuidas pääsevad viirused silma?

Ülemiste hingamisteede viiruste korral võib eelkõige lastel, aga ka täiskasvanutel esineda silmapõletikku. Peamiselt on see põletik seotud adenoviirusega ning nakkab silmade sekreedi kaudu. Kuid peale viiruste võivad silmapõletikke põhjustada ka bakterid. Nii viiruslikke kui ka bakteriaalseid silmapõletikke on just mudilastel, sest lapsed puudutavad sagedamini nii ümbritsevaid asju, kaaslasi kui ka oma nina ja silmi, mis soodustab nakatumist.

Viirusliku põletikuga silmad punetavad, jooksevad vett, kipitavad, bakteriaalse põletiku korral võivad silmalaud olla turses ning silmad rähmased ja valulikud või sügelevad. Viiruste põhjustatud silmapõletik möödub enamasti mõne nädalaga, kui aga põletikunähud ei taandu ja silmad on väga rähmased, tuleks minna arsti juurde.

Sage silmade rähmasus ja punetavad silmalaud täiskasvanul võivad viidata kroonilisele lauservapõletikule.

Millest tekib lauservapõletik?

Lauservapõletikku ehk blefariiti põhjustab kas inimese enda normaalsesse mikrofloorasse kuuluv või väljastpoolt seda pärinev bakter, mis takistab silmalau äärtel paiknevate rasunäärmete tööd. Tekivad punetus, põletustunne, kipitus, sügelus, ketendus, rähmasus.

Hommikuti võivad rähmased olla ka ripsmed. Sagedasti võib esineda odraiva (nimetuseks ka rahetera) ehk halasiooni.

Blefariiti võivad soodustada organismi kaitsevõime nõrgenemine, sage põdemine, suitsetamine, kosmeetikavahendid, stress. Haigusele on vastuvõtlikumad kõõmatõve ja rosaatsea põdejad.

Kas lauäärepõletik võib ka nägemisele mõjuda? Kuidas seda põletikku ära hoida ja leevendada?

Nägemisele lauäärepõletik ei mõju, kuid ebamugavustunnet võib tekitada ohtrasti. Haigus kipub olema krooniline, välja ravida seda ei saa, kuid kontrolli all hoida küll. Ravimid määrab silmaarst.

Kõige olulisemad võtted selle haiguse ohjamisel on süstemaatilised rasunäärmeummistust vähendavad sooja vee kompressid, leebe laugude massaaž näpuotste või vatipulgakesega ning igapäevane laugude hügieen.

Jahutatud vee või lahjendatud beebišampooniga märjaks kastetud vatipadjakeste abil tuleb hoolikalt ära puhastada nii ripsmekarvad kui ka ripsmete vahed.

Kas kontaktläätsede kandmine võib põhjustada silmapõletikku?

Kindlasti võib, eriti kui läätsekandja ei järgi silmaarsti antud soovitusi ja reegleid. Oluline on mitte kanda läätsi kauem kui ette nähtud (mida lühemaajalised läätsed, seda silmasõbralikumad); mitte kanda läätsi päevas üle 8–10 tunni ning need ööseks alati ära võtta (v.a spetsiaal­sed ööpäevased läätsed); põletiku korral läätsi silma mitte panna. Süstemaatiliselt tuleb puhastada ka läätsekonteinerit ja seda kord kuus vahetada.

Kui korralikult järgida kontaktläätsede kandmise juhiseid, siis ei tohiks silma­ärritusi ette tulla. Ärritusnähtude ilmnemisel tuleks nõu pidada silmaarsti­ga, sest osa läätsekandjatel esinevaid põletikke võib kulgeda väga kiiresti ja viia püsiva nägemiskahjustuseni.

Üheks ärrituse põhjustajaks võib olla ülitundlikkus läätsevedeliku mõne koostisaine suhtes. Selline ülitundlikkus võib ühtäkki ilmneda ka aastaid ilma igasuguste probleemideta kasutuses olnud vedeliku puhul. Tihti aitab, kui vahelduseks proovida uut.