Foto: PantherMedia / Scanpix
Kai Siidirätsep 21. märts 2015 17:47
Sõna "hüpnoos" tekitab elevust. On see turvaline? Kas mind saab enese teadmata hüpnotiseerida? On see vaid trikitamine või on sellest ka abi?

Kõik me oleme mõjutatavad, tunnistame seda endale või ei. Muidu ei saaks me üksteisega suhelda, koos töötada ja elada. Ometi lööb kusagil sisimas peagi keegi häirekella, kui ma rõõmsalt naeratades mustlasnaisele oma tuttuued eurod ulatan või poes võidukalt kaks ühe hinnaga kauba ostukorvi poetan.

Kodus hiljem imestan, miks ma, totuke, oma raha ära andsin ja mida mittevajaliku (aga soodsa) kaubaga pihta hakkan! Keegi pidi mu ära hüpnotiseerima, sest ise ma ju sellist lollust ei teeks! Või siiski?

“See on teadlikkuse küsimus: kui palju mu sisemine maailm, mu väärtushinnangud, eelistused ja valikud paigas on. Kui pole, olengi välismaailmast suurel määral mõjutatav,” selgitab koolitustreener ja psühholoogline nõustaja Kristel Rannamees. “Kui inimene on ebateadlik ja hajevil, ongi teda võimalik mõjutada. Ta võib teha midagi, mida hiljem kahetseb. See pole veel hüpnoos.”

Erinevad seisundid

Teraapiline hüpnoos on meetod, millega saab uurida inimvaimu sügavusi, tegeldes alateadvuse ja päevateadvuse vahelise õrna suhtega. Mis on mis? “Päevateadvus on meie tavapärane teadvus, kus me ärkvelolekus oleme harjunud olema. See on igapäevane toimimisteadvus, kus saame aru, kes me oleme ja mida me teeme, kus meil on adekvaatne mälu ja tegutsemisvõime,” selgitab Kristel Rannamees.

Kõiki seisundeid, mis erinevad erksast päevateadvusest, võiks kutsuda koondatult muutunud teadvuse seisunditeks. Mõned näited. Alkoholi tarbinuna päevateadvus hägustub ja tekib teistmoodi olek – muutunud teadvuse seisund. Või unistamine: uneldes oma mõtetes eelseisva puhkusereisi hõrkudest hetkedest või tulevase kodu sisustusest, võib ununeda praeguse hetke reaalsus hoopis.

Autoroolis olnud teavad ehk olukordi, kus sõites mööduvad mõned teelõigud märkamatult ja ühtäkki justkui virgudes avastame, et oleme kergelt hüpnootilises seisundis jupi teed “maha maganud”. Rääkimata narkootiliste ainete mõjust. Isegi suitsetamine muudab korraks teadvuse seisundit ja ajuvõnked aeglustuvad.

Timmides ajulainete nuppe

Muutunud teadvuse seisund ongi seotud ajulainete võnkesagedusega. Ajulained on väikesed elektrilised võnked, mida aju tekitab kogu aeg terve elu. Teadlased on välja selgitanud, et ajulained kajastavad teadvuse seisundit: mida aktiivsem on aju, seda suurem on sagedus.

Iga sagedusega ajulainetel on oma eesmärk ja kasutusala. Ärkvelolekus, olles erksad ja teadvel sellest, kes me oleme ja mis meie ümber toimub, on ajulainete võnkesagedus 15–30 hertsi. See on ka seisund, milles me loeme, kirjutame ja räägime. Edukalt töötavad siis ka loogika ja analüüs.

Kõik teised sagedused all- või ülalpool seda peegeldavad muutunud teadvuse seisundeid. Aeglustades ajulaineid sageduseni 8–13 hertsi, jõutakse võngeteni, mida peetakse väravaks teadvuse ja alateadvuse vahel. See võnkesagedus on valdav näiteks meditatsiooniseisundis.

Alateadvuse piirideta maailm

Alateadvuses sisaldub kogu info, mida oleme alates looteseisundist kogunud ja talletanud oma viie meele kaudu.

“Alateadvuseks võib pidada ka kõike seda, mis on meie mälus hetketähelepanust väljas,” selgitab Kristel Rannamees. “Näiteks praegu rääkides ma ei mõtle sellele, mis värvi on mu kodus köögikardinad, ometi on see info mu alateadvuses olemas. Sellele oma tähelepanu viies toon ta alateadvusest välja.”

Kõnekas on ka fakt, et päevateadvusega suudame haarata ja töödelda vaid 20% kogu oma kasutuses olevast infost. Päevateadvus on justkui operatiivmälu, alateadvus aga kõvaketas, kust võime vajadusel teatud programme ja faile välja võtta, avada ja siis taas sulgeda ning tagasi panna.

Teraapilise hüpnoosi abil saab sukelduda alateadvusse, avada seal faile, mis on tavatähelepanu alt väljas, tegelda nendega teraapilisel eesmärgil ja sulgeda need seejärel uuel, turvalisemal moel.

Sisemised korrastustööd

Teraapilise hüpnoosi eesmärk on harutada lahti alateadvusse ladestunud pinged. Eelkõige on need seotud emotsionaalsete mälestustega. Pinge tuleneb väga tugevast emotsionaalsest üleelamisest, mida isiksus pole suutnud omaks võtta või aktsepteerida.

Kõik see, mida inimene pole jaksanud läbi töötada, on talletatud alateadvuse failidesse. Neil on väga tugev emotsionaalne laeng ja nad võivad aeg-ajalt pinnale pressida, põhjustades ootamatuid reaktsioone, millega kaasnevad tugevad tunded. See omakorda võib tekitada inimeses segadust ja hirmu, et temaga pole kõik korras.

Päästikuid, mis toovad need läbitöötamata pinged alateadvusest välja, on palju: alkohol, teatud sõnad või lõhnad, helid, visuaalsed signaalid. Näiteks ärkas laps kunagi keset ööd üles tülitsevate vanemate karjumise ja purunevate lauanõude klirina peale ning ehmus.

Kuna tema emotsionaalne küpsus polnud tollal piisav, et selle hirmutava kogemusega toime tulla, surus ta selle enda psüühika kaitseks teadvusest välja, “peitis” alateadvusesse. Täiskasvanuna võib tal tugevaid helisid kuuldes tekkida ootamatu peavalu. Ta ei mäleta vahejuhtumit lapsepõlvest, aga alateadvuses on see tallel.

Teraapilise hüpnoosi abil on võimalik pääseda sellele infole ligi ning luua seos praeguse peavalu ja mineviku üle­elamise vahel. Kogemust täiskasvanuna uuesti läbi elades on võimalik vabastada temasse kinni jäänud emotsionaalne pinge. See ongi tervendav. Peavalud võivad kaduda juba ühe-kahe sessiooni järel.

Kahekesi käsikäes

Hüpnoosiseanss põhineb Kristel Rannamehe sõnul vastastikusel usaldusel. Kedagi ei hakata vastu tahtmist hüpnotiseerima. Eelneva vestluse käigus seatakse seansi piirid ja eesmärk.

Terapeut selgitab, kuidas protsess toimub. Üld­juhul algab see lõdvestava sissejuhatusega, kus klient leiab endale istudes või pikali olles mugava keha­asendi ja suleb silmad. Terapeut viib rahustava häälega inimese tähelepanu näiteks hingamisele ja keha lõdvesta­misele.

Järgmises etapis esitab terapeut küsimusi ja suunab inimest vastuste ning lahendusvariantide leidmise juurde.

“Vastused tulevad inimesest endast. Keegi teine ei ütle ette, mis on õige. Inimene ise otsustab, mis tundub talle parim,” selgitab Kristel Rannamees. “Teraapias liigutakse edasi vastavalt kliendi valitud tempole ja tegeldakse tema valitud teemaga.”

Inimene ise korrastab oma alateadvust. Ta justkui koristaks keldrit: viskab vana ja ebavajaliku välja ning loob uue ja selgema süsteemi.

Hüpnoosist väljutakse samuti rahulikus tempos. Enamasti tunneb inimene ühel hetkel ise, et protsess hakkab selleks korraks lõpule jõudma. Ta võib kogeda päevakorral olnud küsimusega seoses uutmoodi rahu. Sageli tuntakse terapeudi sõnul sisemist kergust, helgust, rõõmu ja kergendust. Sedagi, et sisemaailm on justkui avaramaks muutunud ning nii minevikku kui ka tulevikku on mõnusam ja julgem vaadata.

Vaata lisaks www.ovaal.ee

Hüpnoosi võib rakendada:
* inimeses peituva potentsiaali leidmiseks ja paremaks rakendamiseks
* edukuse ja läbilöögivõime parandamiseks
* eksami- ja esinemishirmu vähendamiseks
* loovuse suurendamiseks
* tippsportlaste tulemuste parandamiseks
* psühhosomaatiliste haiguste ravimiseks
* valu leevendamiseks
* stressi ja ärevuse maandamiseks
* unehäirete vähendamiseks
* õudusunenägudest vabanemiseks
* foobiatest pääsemiseks
* lapsepõlve emotsionaalsete haavade tervendamiseks
* soovitud kehakaalu saavutamiseks
* tunnistajate ülekuulamisel kuritegude lahendamiseks