Metsamooriga elust, sõnumisest ja taimedest (2)

Õhkasin tänupalveid iga kord, kui auto urisedes järjekordsest tuisuvaalust kitsukesele jäisele teele tagasi pääses ning eluvaim sees püsis. Korra võib ju sellise etteaimamatu lõpuga rännaku talvel ette võtta, aga eladagi perega üksi soode ja metsade keskel?!

Leebe sitkus ja tarkus

Metsamoor ehk Irje Karjus naeratab mind vastu võttes üdini leebel moel ja on pisut üllatunud, märgates mu kustumatut rõõmu pärast korduvaid äraeksimisi ja lootusetult ebaviisakat hilinemist. Selgitan, et eesmärk on mulle küll tähtis, aga samavõrd naudin õpetlikku teekonda selleni.

Irje on sama meelt ning paneb teelise soojendamiseks oma toekatest palkidest maja suurde kaminasse puid juurde. Tulesoojale lisaks maabub mu pihkude vahele prunnakas kruus aurava taimeteega.

Just siin on Irje paarikümne aastaga linnatüdrukust Metsamooriks sirgunud. Kolm vahvat last – Jonatani (19), Kaspari (17) ja Johanna Maria (12) – ilmale toonud ning koos nendega kasvanud. Abikaasa Andyga rassiti õlg õla kõrval pikki aastaid, et künklikul maastikul võsalt peenardele ja muruplatsidele maad kätte võidelda. Perele looduse rüppe elamisruumi luua.

Elul on kummalised pakkumised. Irjel polnud algselt kavas maal elama hakata, ja just tema jäi siia püsima. Abikaasal oli see unistuseks, aga temal sai ühel hetkel jõud otsa. Nii elavadki nad Andyga nüüd lahus.

“Eks me ühised õppetükid said ära õpitud,” tõdeb Irje ning lisab, et pere saab endiselt hästi läbi ja ka talus on isa alati oodatud. Siin on ju kõik ühiselt loodu.

Sülem ehedat avastamisrõõmu

Metsamoori kodutalu nimi on Veetka ja nad sattusid siia Andyga 1990. aastal oma rännakutel juhuse tahtel. Siinne loodus ja koha maagiline salapära paelus sedavõrd, et jäidki.

Algusaastate meenutamine paneb Irje ikka veel naerma. Mida kõike juhtus! Maatööd tuli selgeks õppida, oli mudasse kinnijäämisi, ukerdamist ja meeletult võsaraiumist. Sekka mõtteid, et no mida me siia kolkasse küll ära kaotasime?! Tulemus räägib enda eest: lummav-kutsuv Metsamoori perepark, milles Veetka talu tegutseb kümnest talust koosnevas taludeketis ehk Eesti esimeses turismikülas. Seda külastab kevadest sügiseni üle viie tuhande inimese.

Irje sõnul oli tahtmine pakkuda maal midagi enamat kui majutus ja hea kõhutäide: “Soovisime tutvustada looduslähedast eluviisi ja olime ise ka hämmingus, kui nii paljud inimesed selle vastu huvi hakkasid ilmutama.”

Looduse saladuste haldjatar

Küsi, ja sulle vastatakse. Metsamoor jagabki huvilistele heldelt teadmisi ravimtaimede, loodusravivõimaluste, looduse energeetilise jõu ja selle vastuvõtmise kohta. Tema enda tehtud on ka pakutavad looduspuhtad ravimteede segud ja ekstraktid. Samuti ainulaadne Eestimaa taimedest valmistatud energeetiline lillevesi, salvid, võided ja ka raviva toimega toiduained, kuivatatud taimedest vaibad ja muud tooted.

Taimi õppis Irje tundma tasapisi.

Ikka ja jälle räägib ta heldinult oma esimestest tuttavatest – kortslehest ja raudrohust, tõelistest väetaimedest, kes tervendava väega appi rutates pole Irjet kordagi hätta jätnud.

“Taimede maailm võib oma ääretus mitmekülgsuses hoomamatu ja ehk üle jõu käiv näida, aga neid paarikaupa tudeerides märkad ühel päeval, et tead juba nii mõndagi,” mõtiskleb Irje, kes on taimede abiga nii pereliikmeid kui ka kaugemalt tulnud abivajajaid ikka ja jälle edukalt tervendanud.

Seest siiruviiruline

Irje eluvalikute loetelu on kirju kui lillevaip suvisel aasal. Tudengipõlves tudeeris ta Viljandi kultuurikoolis näitejuhtimist ja töötas näitejuhina üliõpilasklubis. Läbi elu kasvades huvid teisenesid ja ta õppis lisaks Tartu Ülikoolis folkloori ja siis veel Waldorfi kooli õpetajate seminaris Waldorfi kooli õpetajaks.

“Lõpetasin ka Iiri maaülikooli programmi. Seega olen koolitatud maaelu arengu spetsialist.”

Lisaks oli ta pikalt pühendunud homöopaatia ja refleksoloogia õpingutele. Nii et täielik Metsamoori haridus.

Irje arvab, et iga asja jaoks on elus oma aeg. Arukas on sisetunnet usaldada ja teha just neid asju, mis on parasjagu kõige olulisemad. Elus pole juhuseid. On märgid. Iseasi, kas me neid märkame ja nende tähendust oluliseks peame. Metsamoor usub Kõiksusesse ega poolda ühtegi asja, mis on paindumatute reeglitega paika pandud.

“Loodus on nii kõnekas, siin on nii palju, mida jälgida, järgida ja uskuda. Iseennast sealjuures. See ongi Kõiksus meis ja meie ümber,” arvab Irje.

Ta ise võttis eelmisel sügisel sisemist juhatust kuulda ja kolis koos nooremate lastega Tartusse, oma noorusaja linna. Vanem poeg Jonatan õpib niigi juba kodust kaugel, Tallinna Ülikoolis poliitikat ja riigijuhtimist. Nooremad saavad aga ka nüüd linnaelu tunda, vahelduseks linnakoolis käia. Kuigi lapsed on pidanud tõdema, et Antsla koolielu oli palju mitmekülgsem ja koolgi hubasem. Irje aga viib läbi tervisekoolitusi ning kirjutab oma 20aastast kogemust raamatutesse.

Irje tunnistab, et jõudis vaid mõelda, et vist peaks nüüd raamatu kirjutama, kui järgmise nädala jooksul helistati mitmest kirjastusest ja tehti ettepanek. Nii saigi varem ilmunud raamat “Metsamoori Perepark. Retked loodusilma” seltsilisi. Sügisel ilmus “Metsamoori taimekosmeetika. Üle 100 retsepti taimemaailmast ihu ja hinge ilu väestamiseks”.

Tulemas on “Laste ravimtaimeaabits” ja ilmumist ootamas veel taimetoidu- ja teeraamat. Irje usub, et iga taim on vaimne olend oma energeetikaga ning just seeläbi on tal inimolendile mõju. Oma raamatutes tutvustab Irje enese mõtteid looduse ja inimese koostoimimisest ja sellest, mil moel eri taimed inimesele appi ruttavad.

Kodutalust väge ammutamas

Siia, Veetkale, sõidavad nii Irje kui ka lapsed isegi südatalvel nii sageli kui vähegi võimalik. Vaatamata ilmale. Rajad kühveldatakse lumme sisse, saunamaja köetakse soojaks ning nauditakse siinset väekat vaikust ja rahu. Loitsukeller jalge all. Ja mis muud siis ühe “nõia” kodus olla saabki. Irje naeratab taas, nagu alati, kui uue teema oma tegemistest jutuks võtab. Nagu head tuttavat kohates.

“Loitsimine on minu jaoks tahte väljendus. Sellel on väga suur maagiline jõud. Loitsu teeb vaid see inimene, kes sellesse usub. Kui teed, siis usud, järelikult ta ka mõjub,” räägib Metsamoor. “On palju vanu loitsusõnu, mida on kasutatud. Olen neid ka ise teinud. Ma ise nimetan seda tegevust sõnumiseks. Sa paned sõna tööle, rakendad sõna oma tahte realiseerimiseks, annad Kõiksusele teada, mida sa soovid. Nii lihtne ongi. Iseennast tuleb uskuda. Kui usk kaob, laguneb kõik koost.”

Hoidkem siis usku. 

Kuidas terve püsida?

* Vali söögiks puhas toit ja endale peale panemiseks (riided, hooldusvahendid) puhtad naturaalsed vahendid. Sünteetika laastavat mõju ei märka kohe, see ilmutab ennast ajapikku ja rängalt.

* Ära koorma ennast liigse treeninguga. Tee nii palju, kui keha dikteerib. Kui elad kooskõlas loodusega, siis paneb keha ise paika, millal ja kuidas ennast venitada, pingutada, liigutada. Usalda oma keha märguandeid. Keha reguleerib liikumisvajadust vastavalt aastaaegadele, talvel vajab ta rohkem energia säilitamist. Kõige sõbralikum koormus kehale on kõndimine.

* Hoidu igat masti sõltuvustest. Mida vabam sa oma valikutes oled, seda parem. Nii mõtete, suhete, joogi kui ka söögi osas.

* Vali head, loovad ja toetavad mõtted. Kui kogu aeg mõtled, et raha ei jagu, tööd ei saa, suhe ei parane, kaalust alla ei võta, siis just nii saabki olema. Sest mõte loob reaalsust!

* Luba endale palju rõõmustavat ja palju vabadusi! Armasta ennast ja tunne sellest rõõmu! Lase lahti mõtted, et hea saab kohe otsa! Siis saabki, sest mõttel on jõud. Naudi seda aega, mis sulle antud.

* Liigu palju looduses värskes õhus avatud hingega! Igal aastaajal, iga ilmaga – lihtsalt mine, kõnni ja mõtle omi häid mõtteid ning rõõmusta!

Loe lisa www.metsamoor.ee; www.tervisekodu.ee