Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
23. märts 2015, 11:40

Lugu ilmus esmakordselt 2011. aasta Tervis Plussis.

Kreemike puhtast loodusest? Aga kas ikka on?

Looduslik. Puhas. Naturaalne. Orgaaniline. Mis peitub nende kreemipurgile märgitud sõnade taga? Kui looduslikud need tooted ikkagi on?

Kutsuv märge paneb paljusid toote järele kätt sirutama. Seda, kui looduslik või naturaalne on ilutoode, paar kõlavat sõna siiski ei peegelda. Tõelise koostise paljastab pakendil olev peenike kiri. Tõsi, kohati keemikuharidust nõudev nimekiri ei pruugi paljudele midagi öelda, kuid koostisainete järjestusest võib välja lugeda nii mõndagi.

Esimesel kohal olevat ainet on tootes kõige rohkem ning viimast kõige vähem. Ja mida rohkem taimenimesid, seda enam võib uskuda looduslähedusse. Kuidas on toote tervislikkust ja keskkonnasõbralikkust rõhutav märk seotud tema koostisega?

Looduslik ja orgaaniline

Prantsuse Bio-märgiga aroomteraapilist sarja Florame maale toova firma esindaja Gerly Ragilo tunnistab, et toodete märgistused tekitavad inimestes üsna suurt segadust. Seda enam, et Euroopa Liidus ei ole kehtestatud looduskosmeetikale ühtseid standardeid.

“Alati peab kliendile seletama, mis vahe on näiteks looduslikul ja orgaanilisel. Toon ühe näite: ühed Rootsi Eco-märgistusega sarja tooted sisaldavad fenoksüetanooli (säilitusaine – toim), kuid näiteks sarnaselt tähistatud Prantsuse sarjades ei tohi seda mitte mingil juhul olla.”

Kosmeetiku ja koolitaja Külliki Piatecki sõnul antakse maailmas kosmeetikavahenditele sadu sertifikaate. Seda teevad eri riigid ning eri liidud toodete koostise, kvaliteedi, pakendi, uudsuse, naturaalsuse jms järgi. “Üldiselt peetakse toodet nimetusega “orgaaniline” kõige puhtamaks, sest see viitab erinõuetele toimeainete ja nende allikate kohta. Need sertifikaadid kosmeetikatoodetel, mida ka toiduainetööstuses kasutatakse, peaks näitama, et tooted on eriti organismisõbralikud,” selgitab Külliki Piatecki.

Orgaanilised tooted on valmistatud looduslikest koostisosadest, mis on kasvatatud mahepõllumajanduslikult ehk ilma sünteetiliste mürkide ja muude kemikaalideta. Neisse pole lisatud täite-, säilitus-, värv- ja lõhnaaineid, mis võiksid organismi ning meid ümbritsevat keskkonda kahjustada.

“Seadus ütleb, et looduskosmeetikaga on tegu juhul, kui toode sisaldab vähemalt 1% looduslikku komponenti,” ütleb Eesti loodusliku käsitöökosmeetika firma Nurme Seep üks omanikke Marit Tiits. “Selleks, et kõik ikka taipaksid, et tegu on üdini naturaalsete toodetega, märgime neile “100% looduslik”. See tähendab, et valmistootes ei tohi olla sünteetilisi lõhna-, värv- ja säilitusaineid. Suuname tarbijat looduslike alternatiivide poole: kreemi asemel saab kasutada puhast õli, vedelseebi asemel käsitööseepi, tavalise šampooni asemel oleme välja töötanud tahke šampooni.”

Kui kõigest üks protsent tootest on looduslik, siis mis on ülejäänu? Looduskosmeetika valmistaja ning Ecopharma toodete autor Katrin Sulger on veendunud, et tavakosmeetika sisaldab palju inimese organismile ebavajalikke ja lausa kahjulikke aineid, mis koormavad asjata meie elundisüsteemi.

On leitud, et kuni 85% kosmeetikumides olevatest ainetest imendub organismi. Euroopa Liidu ilutööstuses kasutatakse umbes 10 000 keemilist ainet.

“Milleks meile seda vaja, kui saab hakkama ka ilma? Tõsi, paljud ained tavakosmeetikas teevad toote ilusamaks, paremini pealekantavaks ja imenduvaks, meeldivalt lõhnavaks ja tekitavad esmase “asi toimib” efekti. Kuid millise hinnaga? Paljude ainete pikaajalist mõju organismile tervikuna ei ole üldse uuritud,” tõdeb Katrin Sulger.

Nimekiri kahjulikest ainetest ning nende organismis kuhjumise tagajärgedest on üsna hirmutav. Paljud neist koostisosadest on kaaslaseks šampoonipudelis, kreemitoosis ning isegi beebitoodetes. Ärritusnähud, pooride ummistumine, nahakuivus on tagajärgedest veel süütumad.

Mitmeid aineid, mida lisatakse niisutamiseks, pehmendamiseks, säilitamiseks või hea aroomi andmiseks, näiteks parabeene, silikoone, naatriumlaurüülsulfaati, formaldehüüdi, triklosaani ning isegi talki, seostatakse vähi tekkega.

Lisaks on lisaainetel leitud seoseid astma, eri organite kahjustuste, dermatiidi, Alzheimeri tõve, viljatuse ning loote arenguhäiretega (vt tabelit).

Külliki Piatecki arvab, et paljud inimesed suhtuvad neisse ainetesse aga liigagi tundlikult.

“Naha peamine funktsioon on organismi kaitsta. Kosmeetikatööstus pingutab pidevalt ja püüab välja töötada uusi meetodeid, kuidas kosmeetika­vahendites sisalduvaid aktiivaineid piisa­valt sügavale nahka imendada, et need ka toimiksid. Euroopa Liidu seadustes on konkreetselt määratletud, milliseid aineid võib kosmeetikas kasutada piiramatult ja millised on nn kahjutud teatud protsendini. Ka kõige ohutumaid vitamiine ei tohi me piiramatult süüa, ka siis võivad allergilised nähud tekkida. Kindlasti on tunduvalt tähtsam jälgida, mida me iga päev sööme ja joome, kui seda, mida me naha peale määrime,” on 18 aastat kosmeetikuna töötanud ning paljude eri toodetega kokku puutunud Külliki Piatecki kindel.

Looduslikud ja kunstlikud säilitajad

“Kreemide, losjoonide jm kohta kehtib üldjuhul sama reegel nagu toidule: mida kauem säilib, seda rohkem on seal elutut kraami, mis on üle külvatud säilitajatega,” on Katrin Sulger veendunud.

Euroopa Liidus toodetud kosmeetikumidele peab olema tagatud kuni kolmeaastane säilivusaeg. Avatud näo- või kehahooldustoode soovitatakse ära kasutada ühe aasta, silmaümbrustoode aga kuue kuu jooksul. Orgaanilise kosmeetika puhul tõstetakse sageli esile, et tooted ei sisalda säilitusaineid, seetõttu võib nende säilivus- ja kasutusaeg kesta vaid paar kuud.

“Kindlasti tuleb neist tähtaegadest kinni pidada, kuna need tooted riknevad tõesti kiiresti ja võivad võimaliku kasu asemel tunduvalt rohkem kahju põhjustada,” soovitab koolitaja Külliki Piatecki.

Vale oleks siiski arvata, et looduslikud tooted üldse ei säili. Sõltuvalt tootmisprotsessist ja komponentidest võivad need siiski säilida üsna kaua. Decléori koolitaja ja kosmeetik Katrin Toonela tunnistab, et kosmeetikafirmad kulutavad tohutuid summasid, leidmaks looduslikke säilitajaid ning seejärel tehnoloogiaid koostise timmimiseks.

Ühed levinumad looduslikud säilitajad on suure E-vitamiini sisaldusega õlid ning eeterlikud õlid. “Kõik eeterlikud õlid on antiseptilised ja bakteritsiidsed, see tähendab, et nad on säilitusained iseendale,” selgitab Katrin Toonela.

Asjatundjate hinnangul säilib üks eeterlik õli, kui ta on kinnises pudelis ega ole päikese käes, igavesti. Paraku pole see nii lihtne, et lisad tilga eeterlikku õli kreemitopsi ning toode püsib värskena aastaid.

Näiteks kreemid koosnevad 70% ulatuses veest ning kuna õli ja vesi säilivad erinevalt, tuleb neid kuidagi siduda ja värskena hoida. Sama tähtsad kui looduslik säilitaja on hügieeniline valmistamine, puhas tooraine, töötlemistehnoloogia ja pakend.

“Kasulik on enne ostmist mõelda, kas selles tootes on ikkagi sees need asjad, mida kõva häälega on lubatud,” soovitab Katrin Toonela. “Kahjuks ei suuda ma uskuda, et dušigeel, mis maksab 5 eurot, sisaldab eeterlikku õli. See õli on selleks liiga kallis. Näiteks 100 kilost basiilikust saame 15–30 grammi basiiliku eeterlikku õli ning selleks, et valmistada 1 gramm Damaskuse roosi eeterlikku õli, on vaja miljon kroonlehte. Taimede kasvatusprotsess, saagi korjamine, kogused ja valmistamine loovad ka toote hinna.”

Kas looduslik on tõhusam?

Katrin Sulgeri viis puhaste loodustoodete loomise juurde tütar, kel avaldus neli nädalat pärast sündi tõsine allergia. Seetõttu hakkas Sulger otsima võimalusi haigust leevendada ning asus ise kodus salve ja seepe valmistama. Tihtipeale ongi orgaanilised tooted, mil väiksem tõenäosus nahka ärritada, tundliku naha ja allergianähtudega inimestele ainuke võimalus.

Osa uuringuid kinnitab, et orgaaniline kosmeetika toimib tõhusamalt, kuna selles on võrreldes tavakosmeetikaga rohkem looduslikke ja naturaalseid toimeaineid, mis suudavad paremini nahka niisutada ja kaitsta ning toetada naharakkude uuendamist. “Ecopharma looduskosmeetika koosneb ise aktiivaineid sisaldavatest ainetest. Näiteks külmpressõlid, mida kasutame, on tulvil naha jaoks vajalikke vitamiine ja need moodustavad lõviosa toote mahust,” selgitab Katrin Sulger.

Külliki Piatecki arvab, et looduskosmeetikatooted sobivad hästi terve ja probleemideta naha hooldamiseks.

“Kahjuks suur osa kosmeetikume ei imendu naha pindmisest surnud kihist, epidermisest sügavamale. Enamik nahaprobleeme peitub aga alumistes nahakihtides, samuti reguleeritakse naha uuenemist basaalmembraani piirkonnas, kuhu me tavakosmeetikaga ei jõua. Selleks on võimelised happelised, liposoomsed tooted ja erinevad süstimistehnikad. Kui on tegemist biotehnoloogiliselt töötlemata looduskosmeetikaga, saame loota vaid naha pindmisele niisutamisele ja kaitsmisele,” tõdeb koolitaja.

Marit Tiits Nurme Seebist soovitab kosmeetikat kasutada mõistlikult: nii vähe kui võimalik, kuid parasjagu 

nii palju, kui on vaja. “Kõige suurem looduslik komponent on see, mida pakendatult ja sildiga poest osta ei saa. See on iga indiviidi isiklik panus – “Less is more!” (vähem on rohkem).”