Eesti uudised
18. märts 2015, 07:00

Mõni tund enne kevade algust näeb Eestis osalist päikesevarjutust

Pööripäeva päikesevarjutus jätab kõige suuremasse pimedusse Fääri saared ja Teravmäed, Eestis katab reede ennelõunal vari peaaegu neli viiendikku ehk umbes 78 protsenti päikesekettast. Miks päikesevarjutused tekivad ja kuidas neid ohutult vaadelda?

Päikesevarjutuse täpset toimumisaega olevat esimesena ennustanud Mileetosel elanud Thales, kes pannud täppi 585. aasta päikesevarjutuse aja. Pole siiski kindel, kas too Kreeka matemaatika isaks peetud mees tuli mõttele ise või sai ta oma teadmised hoopis Egiptusest või Babülooniast. Kes vähegi kooli loodusõpetust meelde tuletab, saab varjutuse tekkimise mehhanismist vaevata aru. Varjutuse ajal satuvad meile valgust andev täht Päike, Maa ja Kuu ühele joonele. Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu Päikese. Kuu ja Maa orbiit on umbes viiekraadise väikese nurga alla ja varjutus saab tekkida vaid siis, kui Kuu satub Päikese taevas liikumise teekonnale – kujutletavale joonele, mida astronoomid nimetavad ekliptikaks. Kuu võimalikke asukohapunkte ekliptikal kutsutakse sõlmedeks. Kui Päike satub noorkuu ajal sõlme ligidusse, toimub päikesevarjutus. Päikesevarjutuse nägemine sõltub omakorda sellest, kas Maale langev vari langeb vaatluskohale või mitte.

Parima elamuse saab põhjas

Reedene päikesevarjutus on omamoodi eriline. Nimelt toimub see napilt enne kevadist pööripäeva – kevade algust põhjapoolkeral. Varjutus jätab maismaa-aladest kõige suuremasse pimedusse Teravmäed ja Fääri saared. Ülejäänud Euroopa näeb varjutust vaid osaliselt. Mida kaugemal põhjas olla, seda suurem osa Päikesest on varjatud. Näiteks Šotimaale kuuluvad Shetlandi saared jäävad Fääridest napilt 300 kilomeetrit kagusse. Varjutus ulatub seal 97 protsendini. Nii on Shetland parim koht reedese päikesevarjutuse vaatlemiseks terves Suurbritannias ja saarestik ootab tuhandeid taevahuvilisi turiste. Varjutus algab reedel Eesti aja järgi kell 11 ja kestab kaks tundi ja 17 minutit. Maksimaalne faas saabub kell 12.09. Astronoomiahuvilised peaksid reede ennelõunaks pöialt pidama, et ilm oleks selge. Tartu tähetorni juhataja Janet Laidla sõnul ei luba ilmateenistuse praegune prognoos mingit ilusat varjutuse-elamust. Samas võib loota, et kõrgrõhkkond püsib ja ilm muutub selgemaks. Tartu tähetorni õuel saab varjutust vaadata erilise päikeseteleskoobiga, üles on sätitud ka erifiltriga tavateleskoop ja näidatakse Päikese kujutise projektsiooni. Tartu teise vaatluspunkti sätivad AHHAA astronoomid üles oma keskuse katusele. Vaatlusvõimalust pakub ka Tõravere observatoorium. Tallinnas on huvilised oodatud linnahalli katusele ning Pärnus loodus- ja tehnikamajja.

Vaatle turvaliselt!

Järgmine nii suure ulatusega osaline päikesevarjutus on Eestis näha alles 25. oktoobril 2022, seega tasub selge ilma korral kindlasti ennast vaatlema sättida. Kui on plaan seda siiski teha omapäi, siis pidage meeles rusikareeglit – palja silmaga Päikest ei vaadata! "Varjutuse vaatamiseks on läbi aegade kasutatud küünlal tahmatud klaasi, ilmutatud filmi, CD- ja DVD-d. Tuleb kontrollida, et need ei paistaks läbi. Kõigi nende vahenditega peab olema ülimalt ettevaatlik!" rõhutab Laidla.

Vaatlemiseks võib hankida ka spetsiaalse filtri või kaitseprillid.