Mis saab, kui kehas on liiga vähe vett ? (1)

Kui seejärel kustutatakse janu vee joomisega, jääb vesi ainult osaliselt püsima rakuvälisesse ruumi, rakud imavad vett sisse ja punduvad (hüpotooniline dehüdratsioon), mis on ohtlik ajukoele. Kõrgenev koerõhk põhjustab peavalu, oksendamist, teadvusekaotust või isegi krampe ja koomat.

Kui janumehhanism ei toimi või inimene janutunnet ignoreerib, kuid samal ajal toimub vee lakkamatu kadu hingamisteede kaudu ja väheneb nii rakusisese kui rakuvälise vee maht, võivad tekkida vereringehäired, vererõhu langus, süljenõristuse vähenemine, limaskestade kuivus ja kehatemperatuuri tõus.

Kui kehasse jääb rohkem vett, kui väljub, on veebilanss positiivne ja vesi peetub organismis (hüperhüdratsioon), mille tagajärjel kasvab rakkudevahelise vee maht, vereplasma ja vere maht suurenevad, tekivad ödeemid ehk tursed. See võib juhtuda näiteks südamepuudulikkuse, maksatsirroosi või ka neerupuudulikkuse korral, kui naatriumi eritub ebapiisavalt.

Allikas: Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli biokeemia ja toitumisõpetuse õppejõud Laine Parts

Elutähtis vesi

Vesi moodustab kehakaalust vähemalt poole, vastsündinul koguni 70–85%. See on iga elusolendi põhiline komponent, inimesele eluks vältimatult vajalik. Täiskasvanud mehe kehamassist hõlmab vesi 50–70%.

Naistel, kellel on rohkem rasvkude kui meestel, on keha veesisaldus ligikaudu 40–60%.

Ülekaalulisel inimesel on see näitaja suhteliselt väike, sest rasvkoes on vett vähe.

Vananedes vee osakaal väheneb – eakatel võib see varieeruda vahemikus 45–55% – ja rasva osakaal suureneb.

Veel on palju tähtsaid ülesandeid, ta
• aitab kaasa seedeprotsessidele,
• lahustab organismile vajalikke aineid,
• osaleb ainevahetuse toimimisel,
• eemaldab ainevahetuse jääkaineid,
• kannab rakkudesse hapnikku, toitaineid, ensüümne, hormoone ja glükoosi,
• on organismile mineraalsoolade allikas,
• reguleerib kehatemperatuuri.