Kopsupõletik: keeruline ja kurnav haigus, millest taastumine võib võtta aastaid (4)

"Kui meenutada meie rahva menukit "Kevade", siis hästi tuntud on pildike sellest, kuidas Teele kukkus jääauku ja Arno läks teda päästma. Raskelt haigeks jäi aga Arno, Raja Teele jooksis edasi ja naeris," toob Tõstamaa tervisekeskuse perearsti Madis Veskimäe näite sellest, et kopsupõletikku haigestumist mõjutavad väga paljud tegurid. Alates kaasnevatest haigustest kuni kopsude anatoomiliste muutuste ja immuunsüsteemi seisundini välja.

Klassikalise ehk tüüpilise kopsupõletiku tunnused on kolm-neli päeva kestev palavik 38–39 C ringis, valu rindkeres, hingeldus, tugev köha, südamepekslus, roostekarva röga ja raske üldseisund.

Kui aastakümnete eest oli levinuim klassikaline kopsupõletik, siis tänapäeval on
sagedaseim kopsupõletiku ebatüüpiline variant, mida on keerulisem ära tunda. "See võib esineda juhuleiuna patsientidel, kes tunnevad end peaaegu tervena, kurtes vaid kerget köha ja väsimust, väikest palavikku," rääkis Veskimägi. Sageli võib kopsupõletik tema sõnul järgneda puhangutena kulgevatele viirusinfektsioonidele.

Kopsupõletiku kahtlusega arst juurde pöördumisega ning ka selle ravisse ei tohi kergekäeliselt suhtuda, sest statistika kohaselt on see nakkushaigustest sagedasim surma põhjustaja. Surmapõhjustajate üldnimekirjas on kopsupõletikul kanda viies koht südame-veresoonkonnahaiguste, vähi, krooniliste kopsuhaiguste ning traumade-mürgituste järel.

Reeglina kirjutatakse kopsupõletiku raviks antibiootikumid, ravi võtab aega keskmiselt nädala, ebatüüpilise kopsupõletiku korral ka  kauem. Hiljem on vajalik järelkontroll.

Kui kopsupõletikuga pöördutakse arsti juurde liiga hilja, võib tekkida surmaga lõppev septiline šokk. Kuid haige kops võib ka lagunema hakata, selle tulemusena tekkiv põletikuline vedelik koguneb kopsu ja rindkeseseina vahele, mis põhjustab mädapõletiku. See põletikukolle tuleb välja opereerida.