Foto: Daisy Lappard
Uudised
28. aprill 2009, 21:00

Maitseainesegudes jälgi soolasisaldust

Moodne inimene on eelkõige mugav. Selle asemel et toidu maitsestamisel ise vürtse ja ürte miksida, haarab käsi maitseainesegu järele. Mis pole ka patt, sest mugavuseks need ju ongi loodud. Küll tasub endale teadvustada, mida pakist tegelikult oma kana või kartulite peale raputad.

 Kui vaadata poes maitseaineriiuleid, on sageli tühjad just maitseainesegude sahtlid – ka ASi Santa Maria juhataja Rainer Tammet kinnitab, et eestlased hindavad mugavust, mida segud pakuvad. Nii ei pea ise suur kokk olema ja võib kindla peale välja minna, sest sobivad maitsed on omavahel kokku pandud. Sauel maitseainete tootmist juhatava Tammeti sõnul ostavad eestlased aastas 40–50 krooni eest erinevaid maitseaineid, millest segud moodustavad väga suure osa.



Sool teeb odavaks


Kui aga uurida ükskõik millise tootja maitseainesegu pakendit, siis selgub, et lõviosa sellest moodustab sool ning maitse- ja lõhnatugevdajad. N-ö päris ehk puhtaid maitseaineid on purgikestes vähe, eriti puudutab see odavaid tooteid. Ka Paulig Balticu kvaliteedijuht Riina Rätsep kinnitab, et soola lisamisega hoitakse toote hind madalal. “Maitseained teeb kalliks tooraine kvaliteet ja tootmisprotsess,” lisab ta. Soola näol on tegemist lihtsalt massi lisamisega, teised n-ö mahtu suurendavad lisandid on tekstroos, glükoosisiirup jne.


Näiteks Maggi universaalne maitseainesegu sisaldab enam kui 70% soola. Tegemist pole küll ohtliku ainega organismile, pigem on küsimus, kas ja miks peaks inimene ostma kalli raha eest soola. Võrdluseks – kui Maggi maitseainesegu kilohinnaks tuleb üle 100 krooni, siis tavalise soolapaki kilohind 20 krooni ei ületa. Paljude Vegeta-taoliste ehk odavate üldmaitseainesegude puhul ei ole soola kogust pakendil üldse välja toodudki, on vaid märge, et toode sisaldab soola.

Alternatiivid on olemas


Samas soolavabasid maitseainesegusid kaubanduses ei leidugi. Suurimad maitseainete kaubamärgid Meira ja Santa Maria lisavad oma segudesse 30–50% soola, mis tundubki olevat segude puhul tavapärane. Soolaga segudes pole midagi halba, toidu maitsestamisel peab lihtsalt arvestama, et eraldi soola lisamine ei pruugi enam vajalik olla.


Mõlemal suurtootjal on siiski olemas ka soolavabad segud, mis üldiselt koosnevad kuivatatud ürtidest. Sellised segud sobivad neile, kelle tervis ei luba soola tarvitada või kes armastavad ise oma toitu maitsestada. Nii näiteks võib hakkliha või pastaroa sisse raputada kuivatatud ürdisegusid, millele saad soovi korral omakorda ka soola lisada. Omal käel toidu maitsestamise kasuks räägib ka see, et pakendi järgi on segude põhikomponentideks soola kõrval maitsetugevdajad ja mõni üksik päris vürts. Näiteks hakklihamaitseainetes domineerib peale soola sibul ja mõned ürdid, samas võid sibula värskena sisse praadida ja ürdid lisada kas värskena või siis kuivatatult.



Tutvu alati pakendiga!

Pakendilt koostisainete jälgimine pole veel paljudele harjumuseks saanud, kuigi pakendiga tutvumine ennetab võimalikku pettumust – nii veendud, mida konkreetne toode sisaldab ja teinekord saad infot ka selle kohta, kuidas asja kasutama peaks.


Tea, et pakendil peab alati olema märgitud:


•    toidukauba nimetus;


•    koostisosad, netokogus;


•    minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg;


•    säilitamistingimused, kui toidukauba iseloom seda nõuab;


•    tootja, töötleja või pakendaja nimi, aadress ja asukoht, importtoodetel importija nimi, asukoht ja aadress;


•    päritolumaa, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada;


•    tarvitamisjuhis, kui toidukauba iseloom seda nõuab, toidupartii tähistus;


•    kvaliteediklass või sort, kui see on toidukaubale ette nähtud;


•    toitumisalane teave, kui märgistuses on toitumisalane väide.


Ostes mis tahes erinevatest komponentidest koosnevat toiduainet, peab olema pakendil viide selle kohta, mida see produkt sisaldab. Komponendid on toodud mahu alanevas järjekorras – näiteks kui maitseaine pakendile on märgitud järjest sool, kuivatatud juurviljad, lõhna- ja maitsetugevdajad, siis on pakis koguseliselt kõige rohkem soola.



Kui juhtud soolaga liialdama

Kasutades juba valmis maitseainesegu või puljongikuubikuid, ära kohe soola lisa, võid toidu üle soolata. Maitseaine õige efekt tuleb esile alles kümne minuti jooksul, nii et tark oleks alustada maitseaineseguga ja alles siis vajadusel soola lisada. Kui juhtud aga soolaga kogemata siiski liialdama, võid katsetada soolasuse alandamiseks järgmist nippi – lisa vedelikku sisaldavasse rooga paksudeks viiludeks lõigatud toorest kartulit, mis imab endasse keedes suure hulga soola. Kartulid võta 5–10 minuti pärast vedelikust välja. Maitset võid üritada leevendada ka suhkru või väikese koguse äädikaga. Supi ja puljongi puhul tuleb viimases hädas aga pool vedelikku lihtsalt ära valada ja selle asemel vett lisada.


11 lihtsat viisid soola koguse vähendamiseks

Inimese organismi soolavajaduse kohta liigub erinevaid numbreid – alates kahest kuni kuue grammini päevas. Eestlaste soolatarbimine on sellest numbrist oluliselt kõrgem, ulatudes kümne grammini päevas. Ju on põhjus selles, et peale toidule lisatava soola sisaldavad soola ka peaaegu kõik poest ostetud tooted – ligikaudu 10% tarbitavast soolast saadakse naturaalsete toiduainete koostisest, 40% lisab tarbija ise toidu valmistamise käigus ja 50%  langeb toiduainetööstuse arvele.


Harjumust paljudele toitudele ohtralt soola lisada võiks hakata vähehaaval vähendama, sest arstide sõnul on võimalik sedasi ennetada mitmeid tervisehädasid.



1.    Loe alati toote pakendilt soolasisaldust. Eelista tooteid, milles on vähem soola. Või, margariin, või- ja taimeõlide segud kuni 0,1%; juust ja leib kuni 0,7%; vorst jm lihatooted kuni 1,2%.


2.    Viilust (30 g) soolasest (kuni 1,3% soola) rukkileivast või saiast saab 0,4 g soola. Viis viilu annab 2 g soola ehk 40% päevasest soolanormist.


3.    Vorstid on suure soolasisaldusega siis, kui neis on soola üle 1,8%. Nt neljast viinerist (140 g) saab u 2,5 g soola.


4.    Vähesoolased juustud (kuni 0,7%) on tavaliselt ka väherasvased. Rohkem on saada juustu, mille soolasisaldus on üle 1,4%. Kahest viilust soolasest juustust (25 g) saab 0,4 g soola.


5.    Kalast võiks eelistada värsket. Suitsu- ja soolakala ning konservid sisaldavad rohkesti soola.


6.    Soolased kartulikrõpsud ja soolapähklid võiks toidusedelist välja jätta.


7.    Enamik toite maitseb hästi ka vähese soola või oskuslikul soolata valmistamisel. Maitset saab anda ürtide, soolata maitseainete ja tugevamaitseliste köögiviljadega, nt tomati, paprika, sibula, küüslaugu, selleri, pastinaagiga. Hea maitsestaja on sidrunimahl, soolata sidrunipipar, veiniäädikas.


8.    Mitmetes retseptides võid soolakogust ligi poole võrra vähendada.


9.    Kasuta tavalise keedusoola asemel mineraalsoola – nt südamesõbralikku pansoola, milles on vähem naatriumi. Jodeeritud soola eeliseks on jood, mille puudus ohustab kilpnääret – naatriumkloriidi hulka pole selles tavaliselt vähendatud.


10.    Eelista konserveerimisele sügavkülmutamist.


11.    Tea, et naatriumi ülemäärane kogus toidus on ohtlikum siis, kui sellega kaasneb vähene kaaliumihulk toidus. Hea kaaliumiallikas on puu- ja juurviljad.


(Nõuanded on pärit leheküljelt www.fiile.ee)