Üha enam koolilapsi kannatab lülisamba ülekoormamisest põhjustatud seljavalude käes. Valesti valitud või liiga raske koolikott võib olla ka lülisamba vigastuste ja suuremategi probleemide põhjustaja.
Seepärast peavadki arstid-ortopeedid algklassilapse jaoks kõige paremaks koolikotiks kandilist ranitsat. See on toekam ja vormikam ning kandilises seljakotis jaotub raskus paremini.
Ning kindlasti peab koolikotil olema polsterdatud seljaosa, mis toetab selga, kaitseb teravate õpikunurkade eest ja aitab hoida õiget rühti.
Polsterdatud seljaosa ja laiad õlarihmad
Parimatel mudelitel järgib tugevduse reljeefne pind selja kuju. Samuti on tähtsad laiad pehmendusega keha järgi kõverduvad õlarihmad, mis ei sooni õlgu ega lase kotil ebamugavalt alla vajuda.
Et koolikraami koguneb niigi palju, ei tohiks kott tühjalt kaaluda rohkem kui kilogrammi. Raskust tasuks hinnata ennekõike vormitud ranitsa puhul, sest see on märksa raskem kui seljakott.
Teismeealistele sobivad koolikotiks aga juba ka õhukesed spordikoti moodi seljakotid või õlakotid. Suurematele lastele pole oluline, et kott oleks vormis, nad kannavad seda tavaliselt nagunii üle ühe õla. Siiski soovitatakse kooliskäimiseks õlakotti valida alles VI–VII klassis.
Piisavalt sahtleid ja taskuid
Kott peab olema nii suur, et mahutab vabalt A4-suuruses raamatuid, vihikuid ja joonistuspabereid.
Koolikotil olgu umbes 4–5 sahtlit, et lapsel oleks hea asju sorteerida. Eraldi vahedega kotis ei hakka raamatud ja vihikud narmendama. Kehalise kasvatuse tunni rõivad peaks saama raamatutest ja vihikutest eraldi hoida. Väike sahtel võiks olla pliiatsite, õpilaspileti ja muu tarvis. Pealegi: kui telefonil on oma tasku, ei pea seda mööda kotti taga otsima. Salataskud kaitsevad ka varga eest. Sahtlite rohkus aitab õpetada lapsele süsteemsust.
Hea koti tegijad on mõelnud isegi võtmete hoidmisele ja teinud nende kinnituseks sahtlisse karabiinhaagi.
Parematel mudelitel on kaasas sussi- ja rahakott, täidetud pinal ja vihmakeep. Ka on sellisel kotil rohkelt helkureid (või helkurpaelu). Hea koti õmblused peavad olema tugevad ja peidetud ning nurkades olgu paksem riie, siis ei lagune kott nii ruttu.
Algklassiõpilase ranits käigu kinni ka kõhu pealt
Paljudele lastele meeldib, et kott püsiks püsti. Kui klassis pole kohta kotti riputada, vedeleb see tavaliselt pingi kõrval maas. Pehme kott vajub paratamatult lösakile, vihikud lähevad kortsu ja raamatute nurgad murduvad. Paks põhi hoiab ka koti nurki kulumast. Veelgi parem, kui põhjale on kinnitatud kummjalased.
Rasket koolikotti on lapsel kergem kanda, kui rihmade jaotus on ortopeediline (rihmad on ülalt ja abaluude kohalt passega ühendatud). Nii jaotub raskus õlavöötmele ühtlaselt. Algklassiõpilasele võiks osta sellise koti, mille rihmad käivad kõhu pealt klõpsuga kinni – siis ei vaju koti raskus alaseljale.
Eelistada võiks ka koolikotti, mille käepideme all on tugevdus, mis võiks olla kinnitatud neetidega, sest siis ei hakka riie rebenema.
Rasketele metallpannalde ja lukkudega kottidele tasub eelistada kergemaid ja käele soojemaid plastkinnitusi. Koti lukul võiks olla lai ja tugev otsik, millest on kerge seda lahti-kinni tõmmata. Lukkude vastupidavust pole võimalik küll ette näha, ometi on see koolikoti juures tähtis.
Kui lukk läheb katki, võib selle vahetus minna kallimaks kui kott ise. Seetõttu tasuks enne ostu lukke uurida ja müüjailt nende kvaliteedi kohta aru pärida.
Kotti ostma minnes on kaval kaasa võtta paar raamatut – kui need kotti panna, näeb kohe, kas see hoiab vormi või mitte.
Koolikottide ostmise teine laine tuleb tavaliselt mõni kuu pärast kooliaasta algust – selle aja peale on kõige odavamad kotid läbi kulunud ja uus koolikott otsustatakse kvaliteetsem osta.
I–III klassis kuni 3 kg
IV–VI klassis kuni 3,5 kg
VIII–IX klassis kuni 4,5 kg
Allikas: haridus- ja teadusministeerium
Milline on hea koolikott?
Selle õmblused ei narmenda, sisevooder on kenasti läbi õmmeldud ja pole pingul. Kui vooder on pingul, käriseb see äärtest, kui kott kooliasju täis panna.
Koolikotti saab kõhu pealt rihmadega kinnitada ka paksemat talvejopet kandes.
See toetab hästi selga, on paksema seljapolstriga – kui raamatud viltu vajuvad, ei vaju õpikute nurgad ebamugavalt vastu selga.
Laiade ja polsterdatud õlarihmadega, mis võiksid eest klõpskinnitusega kinni käia.
Korralike õmblustega ja tugevdatud nurkadega.
Tugevdatud põhjaga.
Sahtlite ja taskutega, varustatud helkurpaelte või helkuritega.
Kerge ja vastupidavast materjalist.
Plastmasskinnitustega – need kipuvad kiiresti lagunema.
Liiga heledat värvi kott määrdub kiiresti.
Takja-kinnitustega koolikotti, sest selline on ilus vaadata ainult poes. Pideval kasutamisel venivad krõpsuaasad välja, tolm ja mustus poevad kinnituste vahele ja krõpsud ei kinnitu enam. Kui koolikoti nurgad ei ole kanditud, kuluvad need läbi paari kuuga. Eelistada tasub riidest kante, sest vakstu mõraneb talvekülmaga.
Koolikoti sang ei tohiks olla seljarihmadega kokku õmmeldud – säärane tehnoloogia soodustab raske koolikoti õmbluste rebenemist.
Kuidas puhastada nailonkotti
Määrdunud kotti võib pesta tavalise pesupulbri või üldpuhastusvahendiga, kas harjaga hõõrudes või masinas. Lukud ja pandlad tuleb kinni panna, et need pesumasinas ei koliseks.
Kui kotti kuivatada, oleks hea see ajalehti täis toppida, et vorm säiliks. Ka rihmad tuleks lahti võtta. Vastasel korral võib umbses kohas kotti kuivatades see ebameeldivalt lõhnama hakata.
Kommentaarid (0)