Väikesed marjad, sõstrad, arooniad, pihlakad – eemalda rootsud ja varred, pese sooja veega. Purusta marjad pudrunuiaga või aja läbi hakklihamasina.
Kõvad puuviljad (õunad, pirnid) – pressi mahl või kui seda ei ole võimalik teha, saab ka teisiti, hoopis uudsemal viisil: eemalda varred, pese viljad sooja veega puhtaks ja viiluta puhtasse ämbrisse, mädanenud kohad ja õunasüdamed viska ära. Koor on maitse lisamisel väga oluline, seepärast ei tohi puuvilju eelnevalt ära koorida.
Pehmed puuviljad (ploomid, kreegid, kirsid) – eemalda varred, pese puhtaks, purusta ämbris. Kive ei pea tingimata eemaldama, need kurnad välja koos kestadega umbes viie päeva pärast.
Rosinad – leota kaks tundi käesoojas vees.
Seejärel sulata pool suhkrukogust (vt tabel) paaris liitris vees ja kalla käärimisnõusse marjadele/puuviljadele. Lisa vett (ei pea olema keedetud vesi) nii palju, et 25 liitrit saab täis. Sega pärm klaasitäies soojas, 30–35kraadises vees, lase pärmil paisuda umbes 15 minutit. Oota, kuni käärimisnõus on virre jahtunud umbes 28 kraadini, seejärel lisa paisunud pärm. Sega korralikult, sulge käärimisnõu kaanega, pane peale veega poolest saadik täidetud vesilukk. Käärimine peab algama mõne tunni jooksul.
3–5 päeva pärast
3–5 päeva pärast kurna marjad välja. Sulata ülejäänud kogus suhkrut paaris liitris vees, jahuta kuni 25 kraadini ja kalla virdesse. Lisa vett, nii et 25 liitrit on täis. Sulge kaas ja lase veinil edasi käärida.
6–8 nädala pärast
Olenevalt ruumi temperatuurist ja lisatud suhkru kogusest käärib vein 6–8 nädalat, vahel ka vähem. Kui mulksutajas enam vesi ei mulksu või hüdromeetri näit läheneb nullile, on vein lõpuni käärinud. Kalla virre sademe pealt ära puhtasse nõusse ja jäta paariks päevaks kuni nädalaks jahedasse selginema. Selge vein kalla ümber pudelitesse ja sulge korkidega.
Suhkrukogus 25 liitri veini tegemiseks:
lauavein (10%) – 4 kg,
kange vein (16%) – 6,5 kg.
Alljärgnev tabel pakub valiku retsepte. Suhkrukogus sõltub sellest, kas tahad kerget lauaveini või magusamat ja kangemat veini. Üle 6,5 kg suhkru ei ole soovitav lisada. Neljandas lahtris on soovitused, millega võiks veini segada, et tuleks huvitav ja hea maitsega koduvein. Midagi halba ei juhtu, kui neid “ekstra-marju” ei ole, saab ka ilma. Kui aga tahad siiski oma veinile huvitavat nüanssi lisada, sobib kõigi veinide puhul kilo rosinaid. Kui ekstra-marjades on antud kaks valikut, aga käepärast on ainult üht neist, siis kasutagi seda, mis olemas.
Mida teha, kui on vähem marju, kui retsept ette näeb?
Kõigepealt kaalu üle, kui palju marju on. Seejärel lisa rosinaid poole jagu puuduolevast kaalust: näiteks kui retsept eeldab kümmet kilo ploome, aga kodus on vaid kuus kilo, lisa puudu olevate ploomide asemel juurde kaks kilo rosinaid (ehk pool neljast kilost).
Milliseid vahendeid on veiniteoks vaja?
Käärimisnõu. Sellesse pannakse vein käima. Tänapäeval kasutatakse 25–30 liitrit mahutavaid spetsiaalsest toiduplastmassist ämbreid, millel on mugavalt ka liitrite näidud peal. Ämber on õhukindlalt suletud kaanega, milles on kummitihendiga avaus mulksutaja jaoks. Aga jätkuvalt sobivad ka suured vanaaegsed klaaspudelid.
Mulksutaja. Korki pole vaja veini käärimise ajal otsast ära võtta, süsihappegaas pääseb servadest välja, kuid äädikakärbsed sisse ei pääse.
Sifoon (kurnamisvoolik). Sellega on lihtne veini käärimise käigus sademe pealt teise nõusse kurnata. Korki pole vaja toru otsast eemaldada, vedel mahub servadest läbi ja sade ning marjaosakesed jäävad pidama. Sifooni läheb vaja ka pärast käärimise lõppu veini pudelitesse lastes – selleks on sifoonil klamber, millega voolu saab pudelite vahetamise ajaks sulgeda.
Kommentaarid (0)