Teha juhuslike ilmetute klõpsude asemel põnevaid või maalilisi fotosid pole tegelikult ülemäära keeruline. Auhinnatud ja Lonely Planetile kaastööd teinud reisifotograaf Richard I’Anson on toonud välja kuus sagedasemat eksimust.
Esimesena tuleb pildistamisel kaaluda, miks sa midagi pildistad. Tähelepanuväärsetel fotodel on alati mingi võtmeelement või -objekt, millel kompositsioon põhineb. Tõenäoliselt on see miski, mis esimesena sinu tähelepanu haarab.
2. Sa pole objektile piisavalt lähedal
Hea kompositsiooni puhul ei teki kahtlust, mis on pildil. Kuidas seda saavutada? Alusta sellest, et täidad oma objektiga terve kaadri. See aitab välistada soovimatud või ebavajalikud elemendid ja saada üle tüüpilisest veast, et objekt on kaadris liiga väike ja ebaoluline ning vahel lausa arusaamatu. Paar sammu objekti suunas või väike suum toob kaasa märkimisväärse muutuse.
Foto peaks olema kõige teravam peamise objekti alal, seega ole teravustamisel hoolikas. Kui teravus asub vales kohas, jääb sinna pidama ka vaataja silm. Enamikul kompaktkaameratel ja kõigil peegelkaameratel on fookuse lukustamise võimalus, mis aktiveerub pildistamisnupu pooleldi alla vajutamisel. Teravustades nii oma objekti, võid seejärel kompositsiooni muuta, ilma et kaamera uuesti mõnele teisele objektile teravustaks, ja seejärel nuppu lõpuni vajutades pildi kaamerasse püüda.
Objekti jätmine kaadri keskele muudab kompositsiooni staatiliseks. Püüa sättida oma huviobjekt tsentrist välja, pidades silmas traditsioonilist õnnestunud kompositsiooni reeglit ehk kolmandiku-reeglit. Jaga pildiotsija ava või LCD-ekraan mõttes kahe vertikaalse ja kahe horisontaalse joonega nii, et tekib üheksa ühesuuruse ristkülikuga võrgustik.
Püüa asetada pildistatav objekt või selle tähtis element joonte ristumiskohale või selle lähedusse. Kui pildistad näiteks portreed, on objektiks inimese nägu ja selle tähtsaimaks elemendiks silmad. Maastikul võib olla tähtsaks elemendiks näiteks loojuv päike või merel liuglev paat – aseta see ühte joonte lõikepunkti, samuti säti horisont ühe horisontaalse joone lähedale.
5. Jätad kaadrisse sobimatuid elemente
Väldi selliste elementide kaasamist, mis peamise objektiga konflikti satuvad. Vaatle ala objekti ümber ja kindlusta, et miski ei võistleks sellega värvi, kuju või suuruse poolest. See, mille sa kaadrist välja jätad, on sama tähtis kui see, mille kaadrisse püüad. Kas sa ikka tahad, et ilusa maja fassaadi eest jooksevad fotol läbi elektriliinid? Kui tahad, on kõik korras – palju halvem on, kui märkad neid alles kodus... Enne nupule vajutamist uuri kaadrit, et selgitada välja, kas seal pole sobimatuid elemente.
6. Sa ei mõtle valguse langemise suunale
Valguse langemise suund ja see, kuidas valgus sinu objekti esile toob – olgu see siis naturaalne päikesevalgus, hõõglambid siseruumides või romantiline öövalgustus –, on üks olulisemaid foto õnnestumise või ebaõnnestumise faktoreid. Seetõttu on valguse jälgimine ülitähtis. Kui näed, et valgus langeb su objektile valesti – näiteks on monumendi fassaad varjus või heidab kellegi müts varju poolele näole –, tuleb midagi ette võtta. Võimalusel liiguta objekti, liigu ise, kui objekti ei saa liigutada, või vali selle objekti pildistamiseks teine, sobivama valgusega aeg.
• Hea kaadri püüdmiseks peab kaamera alati kasutusvalmis olema. Kui sulle ei meeldi suurt ja rasket peegelkaamerat rinnal rippumas või käe otsas hoida, vali väike ja kerge kompaktkaamera. Kvaliteetseid pilte tegevast, kuid alati (selja)kotis olevast profikaamerast pole reisil enamasti palju kasu.
• Lennukisse minnes võta kaamera alati salongi kaasa, vastasel juhul võib see kohvri loopimisel puruneda või pikanäpumeeste saagiks langeda.
• Arvesta varasemate reiside põhjal, kui palju sa päevas keskmiselt pildistad. Selle ja oma kaamera pikslite arvu järgi saad arvutada, milline on reisile sobiva mälukaardi minimaalne suurus. Kuna mälukaardid muutuvad järjest odavamaks, võta alati kaasa rohkem, kui arvad end ära kasutavat. Kuigi saad tõenäoliselt ka sihtpunktist uue kaardi osta, võib selle otsimiseks kuluda mõttetult palju aega.
• Kui mälukaart saab reisil täis või soovid oma fotodest tagavarakoopiaid, võid lasta need mõnes fotopoes või vastavat teenust pakkuvas internetikohvikus CD-le kõrvetada. Madalama resolutsiooniga pildid võid ka oma meilipostkasti saata.
• Ole valmis, et uued patareid võivad sihtpunktis nii kallimad kui ka raskesti leitavad olla. Varu neid piisavalt ja võta kindlasti kaasa ka vähemalt kaks komplekti akusid koos laadijaga.
• Reisilt naasnud, tuleb fotod töödelda ja organiseerida/arhiveerida. Paljude kaameratega on kaasas oma baasomadustega pildiprogramm. Internetis saada olevatest võib nii fotode töötlemiseks, organiseerimiseks kui ka veebigaleriide loomiseks ja slaidisõude esitamiseks soovitada tasuta allalaaditavat Picasat (www.picasa.google.com) ja online-programmi Photoshop Express (www.photoshop.com/tools).
• Austa oma sõpru-tuttavaid ja ära koorma neid ebaõnnestunud fotode näitamisega. Eemalda udused ja sisutühjad pildid, samuti vali välja üks kaader paljudest sama objekti jäädvustustest. Sageli piisab nauditava foto saamiseks mõne pildi ümberkadreerimisest, eemaldades servast ebavajaliku “müra”. Samal ajal keera otse ka viltune horisont. Ebaõnnestunuks tuleb lugeda muu hulgas tugevalt üle- ja alavalgustatud fotod. Heledust-tumedust korrigeerida, värviküllasust lisada, pildi kontrastsust parandada jms saab ka järeltöötluse käigus. Võimalused on avaramad, kui su kaamera oskab pildistada RAW-formaadis.
Tunne võõrsil pildistamise reegleid
Igal pool maailmas on mõistlik jätta pildistamata militaarhooned ja -objektid, politseijaoskonnad, lennujaamad seestpoolt, mõnes riigis ka valitsushooned – karmimate sanktsioonide hulka võib kuuluda kaamera konfiskeerimine ja lühiajaline vangistus. Loodust ja kultuurilisi vaatamisväärsusi võib pildistada pea kõikjal maailmas, erandiks on mõnedes budistlikes ja islamistlikes riikides religiooniga seotud objektid.
Inimeste pildistamisse ei suhtuta samuti igal pool sallivalt. Seda peetakse tabuks enamikus islamimaades – taktitundetu fotograaf näeb paremal juhul tõrjuvat käeviibet, halvemal juhul võib aga konfliktigi sattuda. Nii mõneski vaesemas riigis võib modelliks osutunu pildile jäämise eest raha küsida. Mõnel pool maailmas võidakse aga raha nõuda enda omandi, näiteks kaameli pildistamise eest, seejuures summat, mis on suurem kui looma turuhind. Mitmes Aasia riigis peetakse väga halvaks endeks pildistada inimesi kolmekaupa – keskmist ootavat siis uskumuste järgi surm. Paljudes Aasia ja Aafrika riikides on solvav pildistada inimese jalgu. Lääneriikides võidakse pahaks panna, kui pildistad võõraid lapsi. Eriti tuleb vältida alasti laste jäädvustamist, isegi kui tegu on süütu pildiga rannas mängivatest põngerjatest.
Sageli kannavad fotod kohalikest külastatava maa hõngu kõige ehedamalt. Inimeste pildistamine nõuab nii taktitunnet kui ka julgust. Kui pildistatav sind märkab, on viisakas kaamera kõrvale keerata. Lahenda olukord naeratusega, lehvita, suhtle inimesega, ütle, miks ta sinu meelest huvitav tundub, ja küsi, kas pildistatav on nõus ise poseerima.
NB! Väldi inimeste pildistamist olukorras, kus see neile ilmselgelt ebamugavust valmistab.
Kommentaarid (0)