Elus on halvemaid ja paremaid aegu. Kui kõik sujub – tervis, suhted ja rahaasjad on korras –, oleme enamasti positiivsed ega kipugi eriti juurdlema, miks üks või teine asi elus just niiviisi kujuneb, nagu see kujuneb. See ongi loomulik, sest kui liigud parajasti soodsas voolus, oled suure tõenäosusega tasakaalus ja iseendaga kooskõlas, sest need asjad on omavahel tihedalt seotud.
Tasakaalus inimese elu on tasakaalus, sest inimene on kooskõlas iseenda sisemise juhtimissüsteemiga. Tema enda sees on vastused olemas veel enne, kui küsimused tekkida jõuavad. See toimub tavaliselt täiesti märkamatult ja inimene ei analüüsi toimuvat. Nii võib näida, nagu küsimusi polekski.
Kuid inimese elu on tsükliline nagu looduski, kus laienemisperioodid vahelduvad kokkutõmbumisperioodidega. See on asjade normaalne käik – inimestena kogemegi ikka ja jälle sarnast liikumist, üles ja alla, kiiresti ja aeglaselt. Kõik tundub justkui korduvat, ometi leiab iga järgnev tsükkel aset juba uuel, kõrgemal tasandil. Kes soovib purjetada kogu aeg tõusulainel, see ei mõista lihtsalt elu seadusi.
Paljud inimesed kardavad nn paigalseisu ja languseperioode, kui asjad ei lähe just kõige paremini. Kiputakse arvama, et midagi on valesti, sest õige oleks kogu aeg täispurjes edasi kihutada. See pole aga sugugi nii. Niisuguse suhtumisega inimene ei mõista universumis toimivaid kosmilisi tsükleid ja püüab ujuda vastuvoolu.
Vaata lähemalt www.kirjastus.ee/naised_jaanuar/
Kommentaarid (0)