hommikuhelbedFoto: Daisy Lappard
Uudised
9. september 2010, 12:07

Kas hommikuhelbed on ikka tervisetoit?

Hommikuhelbeid müüakse sageli kui maailma kõige tervislikumat hommikusööki, aga see ei vasta alati tõele, mõnel juhul lausa vastupidi.

“Lihtsalt vastupandamatu!” kiidab Nestle Honey Cheerios, kes pakub hommiku alustamiseks teraviljarõngaid meega. “Klassikalised krõmpsuvad riisi- ja nisuhelbed,” teatab Kellogg’s Special K ja lisab ohralt muudki reklaami: “Neile meeldib su figuur!”, “1,5% rasva + vitamiinid + raud” jne. Kellogg’s Chocos ja Frosties, mis on spetsiaalselt lastele suunatud, reklaamivad end kui suure B-grupi vitamiinide, raua- ja kaltsiumisisaldusega tooteid.


Pakkidelt kirju lugedes jääb mulje, et helbed on tõesti väärt kraam, kuid süvenedes tuleb tõdeda, et tervisetoiduks neid küll nimetada ei saa. Võrdlesime 22 Eestis müüdava hommikuhelbetoote toitainesisaldust. Vaid üks toodetest oli ideaalne, kuid seegi ei liigitu klassikaliste hommikuhelveste alla, tegu on hoopis kamapallidega. Peamised etteheited hommikuhelvestele on kiudainevähesus ja suhkrurohkus.



Suur suhkruprobleem

Helveste suurim probleem on suhkur. Mõnes tootes on rohkem suhkrut kui saiakestes, mõnes lausa enam kui pontšikutes. Vaid kahes meie võrdluses olevas tootes on suhkrut saja grammi kohta veidi vähem kui supilusikatäis – Nestle Fitnessi täistera-nisuhelvestes (17,2 g) ja Rimi Right Balance Plusi helvestes (17,5 g). Kõigis teistes oli suhkrut oluliselt rohkem – nii sööbki täiskasvanu hommikul kausitäiega sisse rohkem kui neljandiku päevasest suhkrunormist.


Helveste suhteline tervislikkus on erinev ja sõltub ka sellest, kui tihti ja millises koguses neid süüa. Sellepärast seadsime me tabelis ranged kriteeriumid. Et Eestis pole südamesõbralike toodete jaoks oma märki loodud, võtsime aluseks kiudainete, soola- ja rasvasisalduse hindamisel Soome Südamemärgi kriteeriumid (kuigi ka lubatud 16 g suhkrut hommikusöögi sees tundub väga palju!). Ükski meie tabelis toodud hommikuhelvestest ei mahugi tervislikema suhkrusisalduse kategooriasse, ainult kamapallides puudub lisatud suhkur täiesti (sisaldus 0,76 g). 



Liiga vähe kiudaineid

Võrdluses osalenud helbed osutusid üllatavalt väherasvaseks ja -soolaseks. Soome samade andmetega võrreldes on sealsed hommikuhelbed oluliselt rasva- ja eriti soolarikkamad.


Liiga kõrge oli rasvasisaldus meie tabelis võrreldud toodetest vaid Oho! Kolme Sõbra helvestes, milles on kolme erinevat sorti helbeid, ja Nestle Strawberry Mini helvestes, mis mõlemad on selgelt lastele suunatud tooted. Ülejäänud olid vähese ja keskmise rasvasisaldusega. Ka küllastunud rasvhapete sisaldus mahtus normi piiridesse. 


Liiga palju soola – üle 1,5 grammi saja grammi helveste kohta – oli samuti vaid ühes vaadeldud tootes, Wurzeneri maisihelvestes. Soolasisaldus on keskmine ka Kellogg’s Speciali toodetes, kõik ülejäänud tooted mahtusid lahedalt soola hulga poolest kõige väiksema normi piiridesse.


Kiudainetega on aga lood kehvad. Kõige madalam on kiudainesisaldus lastele reklaamitavates toodetes. Tervise Arengu Instituudi spetsialisti Tagli Pitsi sõnul on see ka arusaadav, sest lapsed vajavad kiudaineid vähem kui täiskasvanud. (Laste päevane kiudainete tarbimise soovitus on vanus + 5 g, täiskasvanutel 25–35 g.) Nestle Snowflakes ja Kellogg’s Frosties sisaldavad mõlemad vaid 2 g 100 g toote kohta. Aga vähe on kiudaineid ka end eriti tervislikuna esile tõstva Kellogg’s Special K sarja toodetes (tabelis toodud toodetes Special K ja Special K Red Berries vastavalt 2,5 g ja 3 g 100 g toote kohta).


Valkudest hommikuhelveste puhul palju ei räägita. Tervise Arengu Instituudi spetsialisti Tagli Pitsi sõnul ei ole neil selles kontekstis ka erilist tähtsust, kuna hommikuhelbed sisaldavad pigem süsivesikuid (sh kiudaineid). Ta lisab, et üldiselt saadakse Eestis valke toiduga piisavalt. Hommikuhelvestest toitujad saavad loomse päritoluga valke peamiselt juurde võetavast piimast või jogurtist. 



Lisatud vitamiinid pole argument

Üha enam üritatakse helbeid müüa tervislikkuse sildi all – madala rasvasisaldusega, täistera-, kiudaine-, seleeni-, vitamiini- ja antioksüdandirohked jne tooted. Mida sellest arvata? Tegelikult suurt mitte midagi.


Inimesed pööravad liiga suurt tähelepanu üksikutele toitainetele just seepärast, et tootjad end selle kaudu esile tõstavad ja reklaamivad. Tegelikult ei ole vitamiinide ja mineraalainete lisamise efekt helvestele jt toodetele veel täielikult välja selgitatud. Mõelge ise: kõigepealt teravili töödeldakse ja puhastatakse, sellest eemaldatakse paljud looduslikud vitamiinid, mineraalained ja kiudained. Siis lisatakse need uuesti. Kõlab üsna totralt. Keegi ei tea ka täpselt, kas lisatud vitamiinid mõjuvad organismile samal moel kui looduslikult esinevad. Toitained vajavad imendumiseks õigeid vahekordi, kuid selliselt rikastatud toodetes on tasakaal tihti paigast ära.


Kui helvestes on palju kiudaineid, on seal ka suure tõenäosusega rohkem n-ö looduslikke vitamiine ja mineraalaineid. Aga oluline on ka kiudainete liik, millest pakil üldse ei räägita.


Vees lahustuvaid kiudaineid leidub palju puu- ja köögiviljades (sh kaunviljades), aga ka odras ja kaeras. Beetaglükaan, mida leidub kaeras, aitab vere kolesteroolisisaldust kontrolli all hoida. Mittelahustuvad kiudained tekitavad täiskõhutunde, elavdavad seedimist ja hoiavad ära kõhukinnisuse.