stess teeb haigeks
Uudised
30. september 2010, 12:22

Stress tekitab haigusi

Stress pole meile kellelegi võõras. Kergemaid pingeolukordi tuleb elus ette tihti, aga kui need sagenevad ja süvenevad, võib stressist saada tõsine terviserisk. Nimelt on välja uuritud, et stress tekitab ajus reaalseid keemilisi muudatusi, mis omako

Stressist on saanud moesõna, mida kasutatakse lausa igapäevaselt ja kõikvõimalikes kontekstides, seda on hea vabanduseks tuua iga meeleolukõikumise puhul. Aga mis see stress päriselt on ja mida see meie kehaga teeb, selgitas meditsiiniteaduste doktor Mari Järvelaid.

Mis on stress?

Sõna stress on pärit inglise keelest ja tähendab rõhku, pinget. Organismi seisundit kirjeldava terminina võttis sõna kasutusele Kanada arstiteadlane Hans Selye, mõeldes stressi all organismi reaktsiooni erinevatele ärritajatele.


Lihtsalt selgitades tähendab stress seda, et organismile on esitatud väljakutse ja keha reaktsioon on sellega toimetulek. Seda nimetatakse ka võitle-või-põgene-reaktsiooniks. Kui aga stress on ülemäära tugev või jääb liiga kauaks püsima, võib see tervenemise asemele põhjustada hoopis haigestumise.

Mis tekitab stressi?

Lihtsam oleks ehk küsida, mis ei tekita, sest erinevad inimesed reageerivad samale stressorile erinevalt, olgu selleks näiteks vali rokkmuusika, raskused pangalaenu tagasimaksmisel, ülemuse ebasoosing, liigsöömine või pikalt söömata olek jne.


Indiviidi reaktsioon stressile sõltub tema taustast, harjumustest ja väärtushinnangutest. Stress võib olla suurem, kui selleks on pärilik eeldus, või käitub inimene ise nii, et teeb end haavatavaks – näiteks suitsetab ja saab kopsuvähi. Ei tohi unustada, et stressorid pole mitte ainult füüsilised, vaid ka tunnetega seotu. Juba Sokrateselt pärinevad sõnad: “Hingest tuleneb kõik – nii hea kui ka halb keha ja kogu inimese jaoks.”


Tänapäeval ongi kõige sagedasem liigse stressi põhjus lahendamata konfliktid tööl ja kodus; muretsemine, kas suudad täita teiste ootusi-lootusi; ebatäiuslikkuse tunne enese arvates vähestest saavutustest tööl ja kodus; mure selle pärast, mida teised sinust mõtlevad; mure tuleviku pärast.

Kõik haigused ja häired on seotud stressiga

Liiga pika ja tugeva stressi korral nõrgeneb immuunsüsteem, kergemini haigestutakse nakkushaigustesse, pinged lihastes põhjustavad pea- ja seljavalu, sümpaatilise närvisüsteemi ülekoormus kõrgvererõhktõbe ja südame arütmiat. 


Südameveresoonkonna haiguste tekkes on tüüpiline seos sümpaatilise närvisüsteemi n-ö ülereageerimisega. Närvisüsteem reageerib stressile veresooni ahendades ja vererõhku tõstes, et parandada lihaste verevarustust. Säärane vastureaktsioon on välja kujunenud evolutsiooni käigus ja peab tagama ellujäämise. Nimelt on vaja kiiresti palju energiat, et astuda võitlusse või põgeneda. Energia kättesaamiseks tõstetakse aga südame löögisagedust, vererõhku ja hingamissagedust, veri aga suunatakse mööda neerudest (et hoida vett) ja seedekulglast (see pole hetkel tähtis), suunates selle lihastesse, ajju ja südamesse, kus verd ellujäämiseks kõige enam vaja on. Teisejärguliseks muutuvad ka laste saamine, seedimine ja kasvamine.

Kuidas stress haiguse tekitab?

Kui see seisnud jääb püsima, tekivadki paljud terviseprobleemid. Kõrge vererõhk viib veresoonte seinte elastsuse kadumise ja rebenditeni, millest omakorda tekib soonte lupjumine. Kui nüüd on vaja suurendada verevarustust, ei suuda jäigad veresooned laieneda ja kudedes tekib hapnikupuudus ehk isheemia. Pikaajaline isheemia võib lõppeda infarktiga. Kogu protsessi käivitajaks oli organismi reaktsioon stressile, sõltumata sellest, kas stressoriks olid tülid, liigne muretsemine, suitsetamine või liigsöömine. Tavaliselt toimivad mitmed stressorid korraga.


Nii ongi näiteks kõrgvererõhktõve korral 90% juhtudel tegemist nn idiopaatilise vererõhu kõrgenemisega, kus haigestumise üht konkreetset põhjust ei saagi välja tuua. Haiguse tekke taga on alati organismi individuaalne haavatavus: mõni jääb haigeks 50aastaselt, mõni on ka 90aastaselt terve.


Sageli räägitakse klassikalisest bio-psühhosotsiaalse tagapõhjaga haigustest, mille hulka kuuluvad astma, maohaavandtõbi, suhkurtõbi, kõrgvererõhktõbi, söömishäired, valusündroomid jne. Nüüdseks on meditsiinis jõutud tõdemuseni, et vähemalt 80–90% haiguste põhjustes on koht stressisündroomil ehk individuaalsel kohanemisvõimetusel. Milline organ kõige esimesena tasakaalust välja läheb, on suuresti individuaalne ja ka pärilikkusega seotud. Seda tegelikult nii haigeks jäämisel kui ka terveks saamisel.

“See pole stress, mis meid tapab, see on meie vastus stressile!” Hans Selye
Stressiga seotud haigused

Stressiga seotud haiguste ring on väga lai, ulatudes seljavaludest ja unetusest vähi ning kroonilise väsimuse sündroomini. Stress on seotud kuue tänapäeva kõige enam levinud surmapõhjusega: südameprobleemid, vähk, kopsuhaigused, õnnetusjuhtumid, maksatsirroos ja enesetapud.


Naistel on stress sageli võtmefaktor menstruaalhäirete ja -valude puhul, stressi põhjustatud hormonaalne kõikumine võib panna vohama fibroidsed kasvajad ja endometrioosi, samuti raskendada rasestumist. Mõnel naisel võib stress põhjustada muutusi seksuaalsuses ja viia erinevate seksuaalhäireteni, nagu näiteks tupe kuivus.


Stress muudab keha neurokeemilist tasakaalu, mis võib omakorda mõjutada täiskasvanuks saamist (lapseeas) ja munarakkude küpsemist, meestel aga spermatosoidide hulka ja liikumisvõimet ning erektsioonihäireid. Viljatusprobleemide puhul on stress põhjuseks ligi 30% juhtudest.


Kõrge vererõhk, rabandused, rütmi- ja muud südame töö häired on kõik sageli stressiga seotud terviseprobleemid.


Sageli tekib inimesel pideva pingeseisundi tulemusel väsimus, peavalud ja/või emotsionaalsed probleemid, nagu näiteks ärevus, depressioon ja unehäired.


Stressi nähakse tänapäeval ka mitmete seedesüsteemi häirete põhjustajana, nagu näiteks haavandid, alakõhu krambid, koliit ja soolestikuprobleemid, samuti diabeet.


Stess on seotud ka ülekaalu ja liigse söömisega ning mitte ainult emotsionaalselt: stressihormoon kortisool põhjustab rasva kogunemist kõhu piirkonda ning suurendab rasvarakke, viies nn haige rasva tekkimisele.


Samuti on täheldatud, et stressis inimeste immuunsüsteemi efektiivsus langeb ja nad on märksa vastuvõtlikumad nohule ja viirusnakkustele.


Stress on võtmefaktor ka mitmete nahahaiguste puhul, nagu näiteks erinevad lööbed, akne ja psoriaas.


Oma osa on stressil ilmselgelt ka alkoholismi, enesetappude, narkosõltuvuse, suitsetamise ja muude tervist laostavate käitumisharjumuste väljakujunemisel.


Kas sa teadsid?

· Stressi nimetatakse “vaikseks tapjaks”, kuna see on nii paljude haiguste põhjus või nende kulgemise kiirendaja.


· 75% inimesi kogeb vähemalt kord nädalas “mõningast stressi”. Pooltel neist on see keskmine või tugev.


· Kuigi on müüt, et stress muudab juuksed halliks, põhjustab see juuste väljalangemist küll. Väljalangemine võib alata kuni kolme kuu jooksul pärast stressirohket sündmust.


· Kõige stressirohkemad ametid: kirurg, reisilennuki piloot, ajakirjanik ja ajakirjandusfotograaf, turundustöötaja, kinnisvaramaakler. Kõige madalama stressitasemega ametid: statistik, dietoloog, astronoom, süsteemianalüütik ja arvutitarkvara insener.


· Naermine vähendab stressihormoonide hulka (nagu näiteks kortisool ja adrenaliin) ja tugevdab immuunsüsteemi, vabastades tervist tugevdavaid hormoone.


· 2009. aastal CNNi läbi viidud rahvusvaheline küsitlus näitas, et peamine stressipõhjus on enamikus riikides raha. Kõige tugevam stressifaktor oli see Malaisias, Hiinas, Singapuris ja USAs, kõige nõrgem Venemaal, Prantsusmaal ja Itaalias.


· Uuringud on näidanud, et tume šokolaad alandab stressihormoonide taset organismis. Lisaks sisaldab kakao antioksüdante.


· Posttraumaatiline stress muudab laste aju: see vähendab hippokampuse suurust, milles säilivad mälestused.


· Hiina stressipallid võeti kasutusele Mingi dünastia päevil (1368–1644). Algselt tehti neid terasest ja nende ülesanne oli leevendada stressi, mõjutades peopesas olevaid energiapunkte.


· Mehed on stressiga seotud vaevuste tekkimisele vastuvõtlikumad kui naised.


· Posttraumaatilist stressi kirjeldab juba Homeros “Iliases” (8. saj eKr), kus Achilleus kaebab pärast lahingut, et tunneb end emotsionaalselt “tuima” ja “elutuna” ja väljendab enesetapumõtteid ja raevu.

“Ellujäämise õpetus”

Tuntud alternatiivravija Luule Viilma õpetuse järgi on iga haiguse algpõhjus stress ja iga haigust põhjustab konkreetne stress. Haiguse ravimiseks tuleb andestada stressi põhjustajale, paluda andeks oma kehalt ja haigestunud piirkonnalt ning anda andeks endale. Sama soovitab enamik teisi nüüdisaegsed vaimseid õpetajaid.