“Ma olen jah rohkem metsainimene, mitte veeinimene, aga mulle meeldib muide väga vee all,” ütleb Margit rõõmsalt, kergitades saladuseloori. “Mul on päästja-sukelduja paberid juba hea mitu aastat!” Margit on selle kõigega väga pikalt tegelenud, vett ta ei karda ja vee alla kutsub teda samavõrd kui metsa. “Ma olen lapsena ka purjetamisega tegelenud, kuid see oli rohkem proovimiseks. Juhtus nii, et tuult ma purjedesse ei saanud, ju see polnud siis lihtsalt minu teema. Sukeldumine sobis mulle aga esimest hetkest ja selle külge ma ka kinni jäin,” räägib Margit oma teisest salajasest kirest ja veearmastusest.
Sukeduja litsents on südikal naisel juba aastast 1998. “Käisin ükskord seal all ära ja siis sain aru, et see on taas midagi, mida mulle meeldib teha, ning otsustasin siis, et mis ma siin ikka proovin, teen parem kohe sukelduja litsentsi ära,” selgitab naine. “Kõigepealt tegin ma algaja, siis edasijõudnu litsentsi, seejärel tuli juba allveeorienteerumine ja kõik muu. Mulle meeldis veealust floorat ja faunat õppida,” lisab Margit. “Seejärel tegin veealuse esmaabi kursused ja siis tulidki päästja paberid.” Margit lisab siinkohal, et õnneks ei ole ta pidanud kedagi päästma, aga hea on teada, et selline paber on taskus. “Ma olen tõesti see, kes on rohkem merre kukkunud fotokaid otsinud, aga see on ka muide väga põnev.” Margitit ei huvita niivõrd veelaused laevavrakid ja muu vana kola, mis merepõhja on jäänud, kui just loodus ja kaunid vaated, mis ookeanides avanevad. “See on minu element ja ma ei saa midagi teha.”
Läänemeres ta eriti ei sukeldu, sest siin pole nähtavus hea ja vesi on külm, kui aga soojades meredes see võimalus avaneb, ei jäta ta seda kasutamata, vaid tutvub imelise merepõhjaga ja naudib vaikust. “Seal ei helise ükski telefon, kalad ei lobise ja räägitakse ainult märkide abil. See on mõnus, saad lasta end hoovustel kanda. See on tunne, mida võib võrrelda lendamisega.”
Kommentaarid (0)