Lihasööjabakter võib inimese tappa mõne tunniga (98)

Streptococcus pyogenes tekitab väga erinevaid erinevaid haigusi, näiteks kõripõletikku, angiini, keskkõrvapõletikku ja sarlakeid. Kõige kardetum on ülikiiresti leviv koenekroos.

Selle haiguse tekitamise tõttu tuntaksegi Streptococcus pyogenest ka kui lihasööjabakterit: mikroobid aktiveerivad immuunsüsteemi nii, et inimese keha hakkab ise nahka ja nahaalust kudet lagundama.

Haigus ründab kudesid ja naha sügavamaid kihte ning võib olla väga äkiline. Et haigus on äärmiselt agressiivne ja võib inimese tappa mõne tunniga, tuleb kõik nakatunud koed viivitamatult eemaldada. Et bakter ei hävita mitte liha, vaid lihaste vahel olevat sidekudet, on ta valdavalt omandanud vastupanuvõime antibiootikumidele ja ravi saab olla vaid kirurgiline.

"Lihasööja bakteri tunneb ära turse, nahapunetuse, valu ja palaviku järgi. Näpuga katsudes kehapiirkond justkui krudiseb," on kirurg Ralf Allikvee seda tõbe Õhtulehele kirjeldanud.

Eelmisel aastal ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus näitas, et Streptococcus pyogenes muutus inimestele ohtlikuks alles 1980ndatel mitmete erinevate geenide muteerumise tagajärjel. Just 1980ndate keskpaigast on üle maailma teatatud ka mitmetest lihasööjabakteripuhangutest. Meile lähim viimatine puhang oli 2013 Rootsis.

Tervisespetsialistid on puhangute ajal rõhutanud, et lihasööjabakter pesitseb igaühes, kuid et see organismile vaenulikuks muutuks, on vaja mitmeid soodustavaid tingimusi. Küll aga on teada, et nakatumine sellega toimub haavade kaudu.

Mõne aasta taguse Rootsi haiguspuhangu valguses rääkis Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar, et lihtsaim viis Streptococcus pyogenes bakterist hoiduda on pesta käsi. Kõik kriimustused ja haavad tuleb aga nakatumisest hoidumiseks esimesel võimalusel puhastada ja desinfitseerida. Nagu kinnitas Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja professor Joel Starkopf pressikonverentsil, tekkis ka Edgar Savisaar infektsioon jalavigastusest ehk bakter sattus Savisaare organismi säärel asunud vähem kui sentimeetri pikkuse kriimustuse kaudu.

Üle maailma on suur probleem see, et lihasööja bakter on levinud haiglates ja inimene võib selle saada ka pärast haiglasse sattumist. Euroopa Liidus on keskmiselt lihasööja bakteriga nakatumise tõenäosus keskmiselt 22%, Eestis 5-9%. Mõne aasta taguse statistika alusel on aga Euroopas neli riiki – Malta, Portugal, Kreeka ja Hispaania – kus Streptococcus pyogenesega nakatumise tõenäosus on 40%.

Eestis on lihasööja bakteri põhjustatud infektsioone esinenud umbes kümme juhtumit 1,4 miljoni elaniku kohta aastas.