Foto: PantherMedia / Scanpix
Treenimine
29. märts 2015, 15:02

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta Tervis Plussis.

Mure kaalu pärast (1)

Tervis Pluss korraldas väikse uuringu, et välja selgitada, kui rahul ollakse oma vormiga ja mida selle nimel ette võetakse.

Möödunud aastal lõi Euro-stati uuringu tulemus meediakanalid kihama: ühed Euroopa paksemad on just Eesti naised. Eurostati väitel oleme ülekaalulisuse poolest lausa neljandal kohal. Ainult Briti, Malta ja Läti neiud suudavad Eesti naisi kogukusega lüüa. Uuringu järgi on ülekaaluline iga viies Eesti naine.

Samas väitis Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uuring, et Eesti naiste kehamassiindeks on keskmiselt hoopis Euroopa väikseim.

Tervis Pluss korraldas veebruaris küsitluse, milles osales 500 inimest.

Vastajaist 96% olid naised. Vastajate keskmine kehamassiindeks (KMI) on 24 (normaalne on kuni 25). WHO andmetel on rasvunud (KMI 30 või rohkem) eestlasi 14%, meie uuringus oli rasvunuid 8%, mõõdukale või tugevale kõhnumisele viitava KMIga oli kümnendik vastajaist.

Muutlik kehakaal. Ligi veerand vastanuist muretseb oma kaalu pärast kogu aeg. 95% küsitletuist on oma kaalunumbri pärast üleüldse muret tundnud, seejuures 65% tunneb muret tihti või kogu aeg. Tartu Ülikooli kehakultuuri õppejõud ja spordiklubi MyFitness Tartu Lõunakeskuse peatreener Inga Neissaar ütleb, et see on positiivne näitaja.

“Liigne muretsemine pole kasulik, aga kui see mure sunnib inimest oma vormi üle mõtlema, ülekaalulist trenni tegema või liig saledat juurde võtma, siis on see tervitatav.”

Üle poole vastajaist tunnistas, et nende kaal muutub vähemalt paar korda aastas.

“Kehakaal kõigub ööpäev ringi meil kõigil, see on normaalne,” märgib Inga Neissaar. “Kui aga kehakaal kõigub nii, et muutub ka rõivanumber – kord pole kaalutõusu tõttu võimalik oma riideid kanda, kuid teatud aja pärast on riided jälle parajad –, kahjustab selline suur kõikumine tervist.”

Enim tunnevad vastajad muret kõhu pärast, aga rahul ollakse rindadega. “Vaadates terviseklubides käijaid, võib märgata, et inimeste keha keskosa on tõesti pehmem ja kaetud rasvakihiga. Käed ja jalad on paremas seisus,” märgib treener. Ta toonitab, et mitte ükski harjutus ei muuda konkreetset piirkonda peenemaks, nagu paljud jõusaali tulles soovivad.

Treener puutub tihti kokku naistega, kes tahaksid ainult kõhu trimmi saada. “Aga rasva peab põletama üleüldiselt. Inimestel tuleks muuta toitumisharjumusi ja rohkem liikuda.”

Kuigi meediatööstus soosib ülisaledaid figuure ja modellimõõtu riidenumbreid, selgus meie uuringust, et eestlane peab ideaalseks pigem naiselikke vorme. Enim nimetati ideaalse vormi eeskujuks Anu Saagimit, järgnesid Beyoncé ja Jennifer Lopez. Inga Neissaar leiab, et inimesed peaksid lahti laskma meedia peale sunnitud stereotüüpidest ja loosungitest, mis kutsuvad vaid suvehooajaks trimmima.

“Peab soosima ainulaadsust, oma kehaga rahul olema ja võtma treeninguid kui elustiili, mitte kui viisi muuta kehakaalu.”

Tahan meeldida ja terve olla! Miks üldse peaks ideaalsesse vormi jõudma? Vastanute hinnangul on peamine soov endale meeldida – seda ihkas lausa veerand vastajaist. Pea sama palju vastajaid pidas oluliseks paremat tervist. Ihati ka paremaid sportlikke saavutusi, kallimale meeldida ja saada juurde enesekindlust. Vaid 8 inimest 500st tunnistas, et ei muretsegi oma vormi pärast.

Mida teha? Kehakaalumure on sundinud vastajaid nii toitumist piirama kui ka minema väsinult trenni. 10 inimest vastas, et nad ei saa kehakaalu tõttu teha tööd, mida nad sooviksid.

Parema vormi nimel on viiendik vastajaist end lausa näljutanud, 3% on käinud paastulaagris. Pea pooled vastajaist on pidanud dieeti (sh loobunud magusast, vähendanud söögikoguseid). Vaid 8% on küsinud kaalumure korral nõu asjatundjalt.

Enim pöörduti arsti poole, aga nõu annavad ka treenerid, toitumisnõustajad ja psühholoogid. Ligi veerand vastanuist on proovinud kaaluprobleemidest võitu saada preparaatide ja tablettide abil.

“Näiteks MyFitnessis on toitumisnõustaja, kelle teenuseid kasutatakse liiga vähe. Palju lihtsam on võtta tablett ja mitte midagi teha. Mina sellesse ei usu, tablettidel on pigem platseeboefekt.” Neissaar loodab, et ehk vajadus spetsialistide nõuannete järele kasvab üha.

“Me ei saa lähtuda universaalsetest nõuannetest, mis soovitavad kell 9 õhtul mitte süüa või käituda nii- või naamoodi. Õige toitumine oleneb vanusest, elustiilist ja paljust muust. Konkreetsele inimesele sobivat nõu oskab aga anda spetsialist.”

Nii ei üllatanudki küsitluse tulemused treenerit ja õppejõudu Inga Neissaart, need vaid kinnitasid tõsiasja, millega treenerid iga päev kokku puutuvad: enamik muretseb oma vormi pärast, spetsialisti poole pöörduvad aga vähesed ja ka siis ei ole ootused alati realistlikud. “Näiteks soovitakse saledamat vöökohta ega pöörata tähelepanu süvalihaste treenimisele, mis on liigutuste sooritamisel esmatähtis, et treenida kõhtu ja selga.”