Mida soovitab Maailma terviseorganisatsioon Eesti terviseteenuste tugevdamiseks? (1)

"Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti nimelt saavutanud muljetavaldavat edu rahvatervise näitajates, ka mittenakkushaiguste osas, osaliselt tänu paljudele Euroopa riikidele eeskujuks olevale süsteemsele ja laiapõhjalisele tervisesüsteemi reformile," lausus Marge Reinap, Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Eesti Esinduse juht eile toimunud konverentsil "Eesti tervishoiusüsteemi võimalused ja väljakutsed krooniliste haiguste terviklikuks käsitluseks

Et Eestis tugevdada terviseteenuseid, soovitab WHO:

1. Tugevdada mittenakkushaiguste valitsemismehhanisme ning sektorite ja asutuste vahelist koordineerimist. Isegi olemasolevad kogu mittenakkushaiguste rahvastikupõhised sekkumised ja individuaalsed teenused pakuksid paremat tulemust, kui valdkondade omavahelist seostatust ja koostoimimist parandada. Üheks võimaluseks üldise kooskõla parandamiseks on võimalik mittenakkushaigused selgemalt Rahvastiku Tervise Arengukavas (RTA) välja tuua ja töötada välja konkreetselt mittenakkushaigusi käsitlev poliitika koos selgete eesmärkide ja fookusega mittenakkushaiguste tulemitele. Lisaks tuleks kaaluda uute erinevate vahendite kasutusele võtmist, mis toetaks koordineeritumalt tegutsemist, nagu näiteks ühine rahastamine ja ühine seire.

2. Kaaluda erinevaid võimalikke teenusepakkumise mudeleid ja motivatsioonitegureid, mis võimaldavad rohkem tähelepanu suunata ennetusele, proaktiivsele riskide käsitlemisele ning paremale ravi koordineerimisele eri tasemete, sealhulgas ka tervise ja sotsiaalhoolekande vahel. Üle Euroopa on näiteid mudelitest, kuidas saavutada proaktiivset ja paremini koordineeritud ravi ning kuidas seada stiimuleid teenuse osutajatele.

Süsteemsete muutuste kõrval on ka võimalusi, kuidas saada paremaid mittenakkushaiguste ravitulemusi tuginedes paljuski juba olemasolevale:

* Patsient tuleks asetada ravi keskmesse, tehes seda läbi ravitulemite mõõtmise, jälgimise ja analüüsimise ravi igal tasandil ning tagades, et teenuse osutajad võtavad patsiendi tervise eest vastutuse, mida toetada suunatud ja sihitud motivatsioonisüsteemidega.

* Esmatasandi koordineerivat rolli saaks veelgi tugevdada ja täiendada selgete patsiendi käsitluse algoritmide ja juhendite väljatöötamisega, statsionaarselt ravilt väljakirjutamise standardiseeritud korraldusega.

* Arstide ja õdede rollid eri ravitasanditel tuleks üle vaadata ja arstide ülesandeid saaks jagada veelgi enam teistele spetsialistidele. Ravi koordineerimisse (näiteks regulaarselt helistada patsientidele ja kutsuda tervisekontrolli, aidata leida vastuvõtuaeg, jälgida raviplaanist kinnipidamist, jne) ja esmasesse ennetustegevusse, patsiendi nõustamisse ja harimisse, sotsiaalhoolekandega koostööks jms võiks täiendavalt kaasata ka teisi spetsialiste.

* Esmatasandil peaksid erinevad haiguste ennetamise ja tervise edendamise teenused, nagu näiteks erinevad nõustamisteenused, olema senisest rohkem kättesaadavad.

3. Olemasolevat e-tervise süsteemi tuleks edasi arendada kliiniliste otsuste tegemise ja ravijuhtimise süsteemiks. Arenduse võtmeteguriks on muutus dokumendipõhiselt lähenemiselt infopõhisele lähenemisele, mis võimaldab paremini kasutada olemasolevaid andmeid ja erinevaid analüütilisi vahendeid kliiniliste ja poliitikaotsuste tegemisel. Andmete kogumist peaks laiendama ja hõlmama suurema osa kogutavatest andmetest, mida praegu ei kasutata ja paralleelselt jõustama praegu kohustuslike andmete kogumist. Toetudes kogutud andmetele saab arendada e-tervise süsteemi reaalajas osutatavale ravile, sealhulgas ka ravitulemile. Uue e-tervise arenduse kasutamise ja juurutamise toetuseks pakkuda toetust kliinilise tarkvara arenduseks, mis võimaldab tulemi mõõtmist, jälgimist ja analüüsi.

4. Jätkata patsientide ja patsiendiorganisatsioonide võimestamist. Süsteemsete terviseteadlikkuse programmidega tuleks alustada lasteaias ja nendega saata inimest kogu elutee vältel. Kogu pakutav tervisealane info peaks olema lihtsas keeles ja selge, et aidata patsiendil mõista terviseteemasid. Patsiendiorganisatsioone ja teisi kodanikuühiskonna organisatsioone tuleks toetada, et aidata neil saada tugevaks partneriks teistele tervisesüsteemi osapooltele. Samuti tuleks suurendada sotsiaalse turunduse kampaaniatemahtu ja muude suhtluskanalite kasutamist patsiendi võimestamiseks ja tema õigustest teavitamiseks. Lisaks töötada e-Tervise süsteemis välja infosaamise vahend patsientide jaoks, mis aitaks neil teha paremini informeeritud otsuseid tervise parandamiseks.

5. Toetada olemasolevate andmete analüüsi ja tugevdada analüüsivõimekust, et luua võimalus muutusteks ning mittenakkushaiguste tegevuskavade täpsustamiseks. Lisaks annaks head sisendit tervisepoliitika kujundamisesse regulaarne rahvastiku tervisevajaduste hindamine. Olemasolevate andmete kasutamiseks ja analüüsiks võiks pakkuda näiteks täiendavaid stipendiume teadusuuringute läbiviimiseks ning teha olemasolevad andmed avalikkusele kättesaadavaks nii palju kui võimalik.