Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
1. aprill 2015, 14:16

Lugu ilmus esmakordselt 2013. aasta märtsikuu Tervis Plussis.

Kilpnääre on kõigi organite mõjutaja

Avatud tiibadega liblikat meenutav kilpnääre paikneb kaela eesosas üsna naha all, kõrisõlmest veidi allpool kahel pool hingetoru.

Kilpnäärmesagara pikkus vastab ligikaudu patsiendi pöidla lõpplüli pikkusele, arstid hindavad kilpnäärme mahtu ultraheliuuringul milliliitrites, normiks loetakse naistel kuni 18 ml ja meestel kuni 25 ml. Tavaliselt ei ole kilpnääre nähtav ega kuigi hästi katsutav, mõõduka suurenemise korral on nääre tuntav katsumisel, olulisel suurenemisel on see ka silmaga näha.

• Kilpnäärmekude moodustub 0,002–1 mm läbimõõduga põiekestest, milles on želeetaoline nõre. Kilpnääre on ülioluline sisenõrenääre, selle "toodang" –
kilpnäärmehormoonid – mõjutab vere kaudu keha kõigi rakkude ainevahetust ja peaaegu kõiki organeid, eriti oluline on see südame, peaaju, maksa, neerude ja naha normaalsel talitlusel.

• Kilpnääret nimetatakse ka keha termostaadiks, mis tagab hormoonide vahendusel kütuse, energeetiliste toitainete parajas koguses "põletamise". Kilpnäärmehormoonide taseme tõus toob kaasa ainevahetuse kiirenemise, rakud kulutavad enam toitaineid ja hapnikku, vabaneb rohkem soojust, kiireneb südametegevus. Seda võiks võrrelda auto gaasipedaalile vajutamisega, millele järgneb mootori töö suuremate tuuridega.

• Kilpnäärmel on juhtiv roll joodi ainevahetuses, kilpnäärmepõiekeste rakkudes võib joodisisaldus olla 25 korda suurem kui keha teistes kudedes.

• Toiduga saadav jood on "kütuseks", millest kilpnääre toodab erinevaid kilpnäärme-
hormoone. Kilpnäärmetalitluse juhtimine on keerukas, juhtimiskeskused paiknevad vaheajus ja umbes oasuuruses ajuripatsis. Nendes keskustes asuvad "andurid" kontrollivad pidevalt kilpnäärmehormoonide sisaldust veres, nende taseme langusel saadab keha sisenõrenäärmete "dirigent" – ajuripats – välja kilpnäärme tööd stimuleeriva hormooni. Kui hormoonide tase on taas õige, väheneb kilpnääret stimuleeriva hormooni sisaldus ja aeglustub kilpnäärmehormoonide tootmine.

• Kilpnäärmehaigused võivad tekkida normaalse talitluse keeruka juhtimise igal tasemel. Kilpnääre võib olla liiga "laisk" või vastupidi, liiga iseseisev, isegi agressiivne, ning toimetada isepäi, eirates juhtimiskeskuse korraldusi.