Fluor, hammaste terviseks (18)

Fluori leidub peaaegu kõikjal – pinnases, vees, taimedes ja loomades. Seega sisaldab ka meie igapäevane toit fluori, mistõttu saame seda tavaliselt piisavalt.

• Allikad. Fluori põhiallikaks on joogi-vesi, aga ka must tee ja mereannid. Eesti eri piirkondades on joogivee fluoriidisisaldus erinev: 0,1–7 mg/l. Kõige väiksem on see Põlva, Võru ja Valga ümbruses (0,1–0,3 mg/l). Tallinna, Paide ja Viljandi ümbruses on vee fluoriidisisaldus 0,3–0,7 mg/l, Tartu, Lääne-Virumaa ja Harjumaa piirkonnas 0,8–1,5 mg/l. Kõige rohkem leidub fluori aga Pärnu, Virtsu, Haapsalu ja Lääne-Eesti rannikualadel, kus vee fluoriidisisaldus on isegi üle 1,6 mg/l. Liialt suur fluoriidisisaldus (üle 1,5 mg/l) võib kahjustada hambaemaili ja tekib fluoroos. Lastele soovitatakse joogivett, mis ei sisalda üle 0,8 mg/l fluori.

• Kasulikud omadused. Fluoril on tähtis roll hambaaukude tekke vähendamises. Fluor aeglustab kaariest tekitavate bakterite ainevahetust ja vähendab hambavaaba lahustumist happerünnakute ajal. Happerünnak tekib pärast süsivesikurikast einet bakterite ainevahetuse tagajärjel ja põhjustab mineraalainete lahustumist hambavaabas. Fluor aga aitab kaasa mineraalainete settimisele ja hambaemaili kinnitumisele.

• Vajadus. Fluorist on hammastele abi igas vanuses. Eriti tähtis on aga fluori piisav kättesaadavus lastel uute hammaste tekke ajal, kuna hambaemaili kivistumine on siis veel pooleli ja jätkub ka pärast uue hamba suhutulekut. Fluoriidipreparaatide seespidine kasutamine muutub põhjendamatuks, kui kõik jäävhambad on suhu lõikunud ja hambajuured välja kujunenud. Vanusepiiriks võib pidada 12. eluaastat.

Fluori sisaldava hambapastaga pesemisest kaks korda päevas piisab nii lastele kui ka täiskasvanutele vajaliku koguse fluori omastamiseks. Tõsi, lastele ja täiskasvanutele on loodud erineva fluorisisaldusega hambapastad. Fluori hulk on olulisim hambapasta tõhusust mõjutav tegur, parimal juhul vähendab fluoriga hambapasta hambaaukude tekke riski poole võrra.

Tervetele täiskasvanutele piisab 0,11–0,15%-lise fluorisisaldusega hambapasta kasutamisest kaks korda ööpäevas ja et fluori mõju suus kestaks kauem, on soovitatav pärast hambapesu suud vaid kergelt loputada.

• Puudus ja üleküllus. See aga ei tähenda, et mida rohkem me hambaid fluoriga kostitame, seda parem. Eriti koolieelikutel on vaja hoolikalt jälgida hambapastade ja teiste fluorisisaldusega toodete kasutamist, et vältida hambafluoroosi. See väljendub hammastel valgete laikudena. Hambafluoroosi korral on hambaemail habras ja võib kergesti mõraneda, kuna vaap pole korralikult mineraliseerunud.

Kuigi enamasti saame vajaliku fluori toidust-joogist ning hammaste eest hoolitsedes, on juhtumeid, kus võib tekkida vajadus fluori lisaks manustada. Näiteks lastel, kel on tulnud suhu uued hambad, kuid hambaaukude teke on intensiivistunud, või ka siis, kui süljeeritus suus on vähenenud. Vajadust lisafluori järele hindab asjatundja koos patsiendiga. Fluoritablette, -nätsu või -lahust tuleks kasutada hambapastaga eri ajal, et kasu jaguneks ühtlasemalt kogu päevale.

• Kuidas kasutada? Koolieelikutel võib fluoriga hambapasta tarvitusele võtta pärast esimeste hammaste tulekut. Pastat pannakse harjale alguses vaid nii palju, et laps tunneks selle maitset – umbes nööpnõelapea suurune pallike. Hambapasta hulka tohib suurendada alles siis, kui laps oskab seda välja sülitada. Lapsed tohivad täiskasvanute hambapastaga pesta vaid juhul, kui seda annustada piisavalt vähe ja korralikult suud loputada.

Kindlasti ei tohiks lapsed pesta hambaid suurema fluorisisaldusega pastaga, mis takistab hambakivi moodustumist. Lastepastade fluorisisaldus on täiskasvanute pastade omast väiksem (0,05–0,11%). Kui joogivee fluorisisaldus on üle 1,5 mg/l, ei soovitata alla viieaastastele lastele fluorihambapastat üldse.