Seitse põhjust, miks ma trennist viilin (1)

Enamik artiklis kirjeldatu põhjusi käis/käib ka minu kohta. Ajapuudus on olnud aastaid esiplaanil. Kui lapsed olid väiksemad ja tööd palju, siis oleks trenni jaoks saanud aega võtta ainult öise une arvelt. Kuna uneaega oli aastaid niigi vähem, kui hea enesetunde jaoks vaja, siis ei pidanud õigeks hakata seda veelgi kärpima. Telerit ma aastaid praktiliselt ei vaadanud, kuna aega lihtsalt polnud. Nüüd on lapsed suuremad ja olen hakanud taas trennis käima. Leidsin sobiva aja hommikul enne tööle minekut. Üritan käia 4-5 korda nädalas, olen käinud praeguseks pool aastat. Tulemus? Kaal muudkui kasvab, umbes kilo kuus. See ei ole seotud niivõrd lihasmassi kasvuga, kuivõrd vistseraalse rasva rohkenemisega, sest kõhu ümbermõõt on kasvanud umbes 5 cm selle poole aastaga. Poole aasta tagused riided enam hästi selga ei lähe. Ilmselt on see seotud söögiisu kasvuga trennipäevadel, trennivabadel päevadel söön vähem. Olen hakanud kahtlema, kas treenimist jätkata. Ehk siis kaheksas põhjus, miks mitte trenni minna.