Eesti Meditatsioonikooli looja Seeda Randroo.Foto: Erakogu
Meeled
31. märts 2015, 13:24

Eesti meditatsiooni kooli looja: "Kui meditatsioon saab osaks elust, toimuvad muutused elus kiiremini" (15)

"Meditatsioon võib avada imedelaeka, millest lähtuvad sähvatused saavad teejuhtideks. Ka kooli loomise idee oli sähvatus, mis muutus reaalseks tegutsemiseks," räägib Eesti Meditatsiooni kooli looja Seeda Randroo ehk idamaise nimega Chandini Sarita.

Selle aasta alguses rajatud Eesti Meditatsiooni Kool avab Seeda sõnul võimalused kõigile, kes tahavad leida enda jaoks tasakaalu ja rõõmu. "Kool on mõeldud nii neile, kes on juba teel, kui ka neile, kes alles soovivad seda teed tundma õppima hakata," räägib Seeda.

Meditatsioon aitab kiiremate muutusteni

Meditatsioonikool on tema sõnul ebaharilik kool, sellel ei ole algust ega lõppu, liituda võib igal ajal, nagu lahkudagi; saab käia vaid neil aegadel/kuudel, mis enda jaoks sobivad; ei ole klassi kordamist; ei ole sundi; igaüks valib ise oma tempo.

"Kui meditatsioon saab osaks elust, kui häälestada end meditatsioonilainele sagedamini, toimuvad muutused elus kiiremini," kinnitab naine, kes oma sügavamad teadmised ning õiguse teisi juhtida omandas Indias Punes, OSHO Rahvusvahelises Meditatsiooni Keskuses.

Seeda enda teekond meditatsiooni juurde algas lapsepõlves ning edasine elu tõi ta sammukeste haaval lähemale praeguseks leitud teele. "Arvan, et minu elu määras suuresti see, et sain kasvada maal keset loodust ja see, et olin üksiklaps, kelle ümber tiirutas kolm täiskasvanut. Jah, on justkui imelik välja öelda, et oli hea, et kõik tehti ette-taha ära, kuid sellel on ometi ka valgem pool: mul oli väga palju aega ˗ sain kükitada tundide kaupa oja ääres ja vaadata, kuidas vesi üle kivide vulises, kõndida mööda porist külateed pea kuklas tähtede poole ning ka kukkuda porri ning tunnetada selle tekstuuri ilma, et keegi selle eest noomiks," räägib naine, et lastel on mediatiivsus käepärane seisund, nad on looduse ja loomulikuga rohkem tuttavad.

Seeda pakub, et ehk just sellise lapsepõlve tõttu tundis ta ka hilisemas koolieas tõmmet spirituaalse maailma suunas ja tundmatu ees.

Tartu Ülikoolis õppis Seeda psühholoogiat ning läbis ka geštaltteraapia kursused. Ka on ta õppinud kolm aastat traditsioonilist Hiina meditsiini, millest 2006. aastal sai alguse tema isiklik meditatsioonitee. Kahe viimase aasta jooksul on naine juhendanud erinevaid meditatsioonigruppe. Tänaseks on saanud temast OSHO Meditatsiooni Keskuse üks rajaja Tallinnas ja Veet Mano esindaja Eestis.

Meditatsioon viis seljavalu

"Minu motoks on see, et saan teistele edastada vaid seda, mida ise olen läbi kogenud ja millesse tõeliselt usun," lausub Seeda. Ja räägib, kuidas 2006. aastal mediteeris esialgu selg vastu seina ja ei kujutanud ettegi, et saaks kunagi teisiti ehk seljatoeta istuda.

"Juhtus aga, et pärast ühte eriliselt pikalt kestnud Vipassana meditatsiooni, mis on sirge seljaga liikumatult istumine, võisin ootamatult kogeda, et kusagil 70 protsenti seljavalust ja jäikusest oli järgmiseks hommikuks kadunud. Olin valmis minema mõne kuu pärast viiepäevasele rahvusvahelisele meditatsiooniseminarile, mis oli uskumatu, kuid tõsi!" meenutab naine.

Seeda sõnul on paljud inimesed kogenud imesid, kuid sageli vaid ühekordselt.
"Meditatsioon aga võib avada imedelaeka, millest lähtuvad sähvatused saavad teejuhtideks," räägib Seeda, kes ise on läbi mediteerimise saanud palju häid ideid. Ka idee Eesti Meditatsiooni Koolist, mis ootab nii teelolijaid kui teele asujaid, sündis just siis.

 

Mis on meditatsioon?

Räägib Eesti Meditatsiooni kooli looja Seeda Randroo: "Meditatsioon on selguse seisund, selgus kõiges: kes ma tõeliselt olen; mida vajan; mis on minu tee selles elus; mida räägib mu intuitsioon, kas teha üks või teine valik elus; kuidas elada õnnelikumat elu; kuidas näha olukordade ja elu laiemat pilti; mis vähendab südamevalu jne.

Meditatsioon on kõige lihtsam ja loomulikum asi inimese elus. Igaühel on olemas oma arvamus, mis on justkui midagi võõrast, müstilist või rasket. Samuti on kujunenud arusaam, justkui meditatsioon oleks vaid tundide viisi mõtete kadumise ootuses ning samas asendis istumine, mis on väga vaevarikas. Tegelikult on aga olemas palju võimalusi, sealhulgas aktiivseid.

Meditatsioon on tegelikult inimese väga loomulik olek, mida kahjuks aga enam ei mäletata. Nii palju „tolmu" on inimese ümber tekkinud, et on keeruline ära tunda seda sisemist vabadust, südamekergust, millega siia ilma kord sünniti."