Kummel on hea ravimtaim, aidates nahal võidelda viiruste vastu ja leevendades nahaärritusi.Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
11. aprill 2015, 15:27

Nahk korda ja hing niisamuti!

Kauni väljanägemise nimel võime teha iluprotseduure tundide kaupa ja miks ka mitte – suurepärane nahahooldus kaitseb kehagi paljude kahjulike tegurite eest. Kuid mida teha, kui nahk juba on korrast ära?

Nahahaigused on väga levinud ja sagenevad üha. Uurimuste järgi on aga iga kolmanda nahahaiguse taga eelkõige nihkes hingeseisund. Kuidas nii?

Naha ja peaaju vahel toimub pidev andmevahetus ning üha sagedamini räägitakse naha-minast, millel on teadvus ja alateadvus. Alates varasest lapseeast talletunud nahaaistingud võivad mõjutada ka edaspidist elu. Teaduslikult on kindlaks tehtud, et embrüol arenevad nahk ja aju samadest rakkudest. Seega on nahal, närvidel ja ajul üks ja sama päritolu, mis seletab, miks psüühilised probleemid näitavad end nahal või vastu­pidi, miks nahaprobleemid nii kõvasti hinge kurnavad.

Horvaatias Osijeki meditsiinikoolis leiti depressiooni uurides seoseid stressi, nõrgenenud immuunsüsteemi ja põletikuliste nahahaiguste vahel. 30 protsenti depressiooni all kannatajatest on ärrituva nahaga.

Kas nahaprobleemid on aga sisemiste pingete põhjus või tagajärg, pole teadus siiani suutnud selgeks teha. Igal juhul inimene, kes n-ö ei tunne end oma nahas hästi, eelistab omaette hoida ning kipub probleeme tõesti ka nahaga välja näitama.

Öeldakse, et atoopilise nahapõletiku nähud vallanduvad ligi 40–60 protsendil patsientidest just hingeliste tegurite tagajärjel ja 70 protsenti psoriaasihaigetest kogeb esimest haigusjuhtu stressiolukorras.

Seega on nahahaigused suuresti psühhosomaatilist laadi. Ehk saab tulevikus spetsiaalselt nahale määratud käitumisteraapia sama tavaliseks kui senised võiete ja lahuste retseptid. Üha rohkem leidub dermatolooge, kes on läbinud psühhoterapeudi koolituse, nende uus ametinimetus on psühhosomaatiline dermatoloog.

Näiteks poole nüüdisaegsest atoopilise naha­põletiku ravist moodustab lõõgastustehnikate rakendamine. Ka õnnestunud toimetulek stressiga võib tähendada sümptomite leevenemist või lausa haiguspildi taandumist.

Aju ja naha keerukat kokkumängu lahti harutades on jõutud arvamusele, et nii kui keha saab ajult stressisignaali, aktiveerivad spetsiaalsed valgud naha immuunvaru, et keha saaks valmistuda võimalikeks vigastusteks. Umbes nagu iidsetel aegadel mõne röövlooma kallaletungi oodates.

Kuna tänapäeva keskkond on muutunud – kiskjaid küll pole, seevastu aga väga palju pinget, pöördub immuunsüsteem ülima kurnatuse korral iseenda vastu. Kui õppida neid ärritavaid reaktsioone teadlikult vaigistama, jääb mäss ära ning nahk väljub olukorrast võitjana.

Kui sügeluse korral usuti varem, et signaal juhitakse ajju valukanalite kaudu, on nüüd leitud, et spetsiaalsed kiud viivad info ajupiirkondadesse, mis on tugevalt seotud emotsioonidega ja valust täiesti sõltumatud.

Nii kerkivad sellised vaevused esile just siis, kui inimesed ei suuda oma emotsionaalselt kurnavatest probleemidest isegi mitte rääkida. Siis toodavad tunded püsivat kehalist stressi, mis võib väljenduda selliste psühhosomaatiliste haigustena nagu psoriaas, atoopiline dermatiit, akne või nõgestõbi. Niisiis rahu, ainult rahu!

Puudutuse jõud

Iga silitus või meeldiv massaaž mõjutab meie hormoonide tasakaalu. Keha vallandab vähem stressihormoone ja rohkem neid, mis rahustavad ja tasakaalustavad. Kaasa arvatud kuulus õnnehormoon oksütotsiin, mis lahustab stressi ja vähendab valutundlikkust – seegi aitab nahavaevuste leevenemisele tublisti kaasa. Kuidas selle teadmiseni jõuti? Eks ikka seoste kaudu – nimelt pole paljud nahahädadega patsiendid kogenud lapsepõlves pea mingeid heasoovlikke puudutusi.

Nahk on tihedas kontaktis siseorganitega, mistõttu võib väga paljusid haigusi ka näost välja lugeda. Erilist tähelepanu pööratakse sellele Hiina meditsiinis, olgu tegu vinnide, punaste laikude, sügeluse või valgete plekkidega. Mitte et iga vistrik haigust tähendaks, ent igal juhul annab see märku, et miski on tasakaalust väljas.

Levinud nahavaevused

Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis on registreeritud üle 1000 nahahaiguse nimetuse ja nahahaigused ongi pigem kõikvõimalike nahahädade koondmõiste, olgu tegu nakkuste, allergiate, soolatüügaste, haavade või ekseemidega. Esmapilgul samasuguste sümptomitega haiguste eristamine pole sugugi lihtne ja põhjused on sageli üksnes oletatavad. Ravi peab olema rangelt individuaalne, sest valediagnoos viib valede ravivõteteni. Ükski jutt ega pilt ei asenda põhjalikku arsti, seega kahtluse korral tuleb tõtata ikka asjatundja juurde!

Taimetarkus

Rahvameditsiinis kasutatakse nahahaiguste leevendamiseks umbes 50 taime, mis sobivad kas kompressiks või lihtsalt õlina pealekandmiseks.

• Kootavad, nahka kokkutõmbavad – teelehed, valge piimanõgese lehed, kreeka pähklipuu lehed.
• Viirusvastased: taruvaik, kummeliõied, melissiekstrakt, salveilehed, küüslauguõli.
• Bakterite ja seente vastu: kummelipreparaadid, arnikatinktuur, teepuuõli, liht-naistepuna õli, kaneeliõli, salvei.
• Ekseemide ja kuiva naha korral: liht-naistepuna õli.
• Sügelust vähendavad: mündiõli, piparmündiõli, teelehed.
• Ärritusevastased: rohelise ja musta tee lehed, kummeli­õied, linaseemned.

Kasutatud Aerzte-Zeitung.de, Vital.de, Phytodoctor.de materjale