Kuidas tekivad nahainfektsioonid? (2)

Arsti juurde tuleb minna alati, kui haavad on liiga suured või põletik laieneb, nahk lõhnab ebameeldivalt või muutub mädaseks. Ka paistes lümfisõlmede, vappekülma või palavikuga tuleb kiirelt tohtrilt abi otsida.

Rosaatsea

Kellel: üldjuhul pärast 30. eluaastat, ägeneb 40.–50. eluaastates, pigem heledanahalistel naistel.

Pilt: punased veresoonekesed, nahk ülitundlik ja punetav, kuiv, nahasisesed sõlmekesed, võib olla põletikulisi elemente.

Asukoht: näo keskosa – otsmik, põsed, nina, lõug.

Vallandajad: häired soojaregulatsioonis, veresoonekesed näol ei tõmbu enam kokku. Täiskasvanuil on vallandajaiks kuumus, külm, stress, alkohol, päike, teravad toidud. Oma osa on pärilikkusel.

Arsti juures: vähesed pöörduvad arsti poole, ehkki on võimalik ravida, eriti algstaadiumis.

Ravi: põletikuvastased antibiootikumid ja paikne ravi. Veresoonelaseri (impulssvärvilaseri) või Plasmalite- e valgusimpulssaparaadi abil püütakse veresooni vähem nähtavaks muuta.

Akne ehk rasunäärmete põletik

Kellel: enamasti 12–14aastastel, täiskasvanud naistel peamiselt 25. ja 45. eluaasta vahel. Akne on pärilikku laadi.

Pilt: alates väikestest punastest paistes kühmudest ja mädavistrikest ulatuslike, sügavate põletikualadeni.

Asukoht: suurema rasutootlikkusega nahapiirkonnad ehk näo T-tsoon, dekolteepiirkond ja selg.

Vallandajad: stress, teatud ravimid, nt antidepressandid ja anaboolsed steroidid, päikesekreemid, hormonaalsed kõikumised, psüühilised tegurid.

Arsti juures: tehakse kindlaks akne raskusaste ja määratakse vastav ravi.

Ravi: suukaudsed ravimid, A-vitamiini või nt aselaiinhappega retseptikreemid.

Ekseem ehk dermatiit ehk mittenakkav nahapõletik

Ekseemide hulka arvatakse nii allergilised kontaktekseemid kui kõikvõimalikud päikesega seotud nahavaevused ja mähkmeallergia. Tuntumaid ekseeme on atoopiline dermatiit.

Atoopiline nahapõletik ehk dermatiit

Kellel: tavaliselt ilmneb lastel (0–2 a), aga ka noorukitel ja täiskasvanutel.

Pilt: nahk on ülitundlik ja kuiv, tekib punetavate laikudega ketendav lööve. Piinav lõputu sügelus.

Asukoht: tihti küünar- ja põlveõnnaldes, randmetel, kaelal ja näol. Täiskasvanutel sageli kätel, imikutel põskedel ning käte ja jalgade sirutuspiirkondades.

Vallandajad: peale geneetilise soodumuse ka allergeenid, nagu puhastusvahendid, lateks, nikkel, säilitusained, sobimatud toiduained, samuti muud ärritajad ja liigne stress.

Hannoveri meditsiinikõrgkooli teadlaste grupp leidis seose stressi, naha ja immuunsüsteemi vahel – tehti kindlaks, et stressi ajal suureneb neurodermatiidihaigeil valgete vereliblede ja põletiku­ainete tsütokiinide arv märgatavalt.

Arsti juures: vereanalüüs, nahatestid.

Ravi: salvid, mis suurendavad naha niiskussisaldust. Kasutatakse ka ravimeid, mis sisaldavad loomulikke substantse. Lisaks valgusravi ja hormoonsalvid.

Psoriaas ehk soomussammaspool – naharakkude jagunemise häire

Kellel: autoimmuunne haigus, pärilik eelsoodumus. Igas eas, sagedamini on seda haigust avastatud inimestel vanuses 16–22 ja 57–60 a.

Vallandajad: arvatavasti infektsioonid, vigastused, alkohol või teatud ravimid. Ka stress halvendab seisundit.

Pilt: erinevalt tervest nahast uueneb psoriaasihaige nahk liiga kiiresti – 2–3 päevaga, mille käigus tekivad punased, sügelevad, põletikulised ja selgepiirilised naastud, mis kestendavad, mõnikord on niisked ja mõnikord koorikutega.

Asukoht: eriti põlvedel, küünar­nukkidel ja peanahal, vahel liigese­kohtades ja küüntel.

Arsti juures: analüüsitakse ketendavate kollete jaotumist ja tüüpi, vajadusel võetakse nahast või küünest koeproov.

Ravi: abiks on uued biotehnoloogilised valgud, nn bioloogilised ravimid, mis hakkavad ülemäära kiireid immuunprotsesse aeglustama. Üsna tõhusaks peetakse ka valgusravi ultraviolettkiirgusega (UVA- või UVB-kiirgusega). Itaalia teadlased Bergamo GISEDi teaduskeskuses soovitavad aga ülekaalulistel patsientidel kaloritele tähelepanu pöörata ja regulaarselt trenni teha, sest ülekaal on oluline psoriaasi riskitegur.