Keha

Külma veega terveks! 

Kadri Suurmäe , 6. aprill 2015, 16:49
Foto: MARGUS ANSU
Korrapärane karastamine aitab hoida tervist tugevana, püsida haigustest eemal ning pikendada eluiga! Külma vee mõjust kehale ning hingele räägib ujumisõpetaja ja taliujuja Teet Daaniel.

Kuidas karastamine mõjub?

Karastamine vallandab heaoluhormoone, mis aitavad immuunsust tugevdada, aga ka stressi vastu võidelda ja heas tujus püsida. Karastades elavdub vereringe, paraneb keha termoregulatsioon, ei teki enam pidevat külmatunnet. Karastamine parandab ka veresoonte elastsust, stimuleerib organite tööd, aitab kaasa naharakkude kiiremale uuenemisele ning abistab keha mürkide väljutamisel.

Samuti on karastamine ja talisuplus mingil määral trenni eest, kuna külmas vees või õhus olemine kulutab palju kaloreid. Siiski ei tohi külma kätte jääda liiga kauaks.

Millised on parimad karastamisviisid?

Karastamiseks on erinevaid võimalusi nii täiskasvanutel kui ka lastel. Kõige parem on end karastada talvel lumes või avavees, kuid aitab ka näiteks jaheda või külma duši all käimine.

Paljudes Venemaa külalasteaedades karastatakse lapsi nii, et viiakse nad talvel aluspesus välja ja antakse kätte ämber külma veega – laps kallab selle endale pähe ning jookseb tuppa tagasi. Sel viisil hoitakse nende tervis tugevana ja välditakse külmetushaigusi.

Karastada aitab ka ujumisriietes külma õhu vannide võtmine.

Kuidas karastamisega harjuda?

Karastada tuleks regulaarselt ning lasta organismil järk-järgult külmaga harjuda. Esimestel kordadel ei tohiks liiga kaua külmas õhus või vees viibida. Kõige parem on suplemas käia suvest suveni, et kehal oleks võimalik kohaneda. Külmataluvuse määrab organismi reaktsioon: kui keha hakkab lõdisema või näpud-varbad valutama, siis tuleb sooja minna. Hea oleks end karastada umbes kolm korda nädalas, kuid selleks tuleb jälgida oma enesetunnet.

Millele karastamisel tähelepanu pöörata?

Jälgi, et oma tervisele liiga ei teeks. Kui on diagnoositud mõni haigus, siis tuleks enne pidada nõu arstiga. Osa haiguste, näiteks astma ja liigesehaiguste korral arstid isegi soovitavad külmravi.

Talisuplust on kõige mõistlikum harrastada koos seltskonnaga, sest kunagi ei või teada, kuidas keha reageerib. Kui üle pingutada, siis ei pruugi kangete käte ja jalgade tõttu jääaugust ise välja saada. Samuti tuleb talisuplust harrastada turvalises kohas. Oluline on täpselt teada, kust võib vette minna, kui sügav seal on ning kuidas veest välja pääseda.

Mida enne ja pärast talisuplust teha tuleks?

Kindlasti tuleks end soojalt riietada, et pärast ujumist mitte külmetuda. Ujumise ajal võiks peas olla müts, samuti on hea termosega kaasa võtta sooja teed. Kuna talisuplus on energiakulukas, siis tasub umbes 40 minutit kuni tund enne ujumist süüa süsivesikuterikast toitu.

Pärast suplust tuleks minna siseruumi, kui see pole võimalik, siis peaks end kiiresti kuivatama ja esimese asjana panema jalga soojad sokid ning pähe mütsi, alles siis ülejäänud riided. Mõned inimesed karastavad end ka saunast vette minnes, seda nimetatakse laisa inimese talisupluseks – selle puhul ei ole ka immuunsuse efekt nii suur.

Samal teemal

8. aprill 2015, 12:32
Võitle astma vastu targalt toitudes
7. jaanuar 2015, 18:12
Taliujumine - külmaga külma vastu
25. detsember 2014, 17:23
7 soovitust, kuidas püsida terve ka viiruste hooajal
7. detsember 2014, 11:52
Immuunsus – tervise mõõdupuu