Uudised

Eestis on uue elundi ootel 63 inimest (1)

Silja Paavle, 6. aprill 2015, 13:01
"Ärge viige oma elundeid taevasse, me vajame neid siin," kinnitab kiri maailmas levinud kleepsul.Foto: ALDO LUUD
Tänavu I kvartalis on Eestis toimunud kuus neerusiirdamist, üks pankrease ja neeru samaaegne siirdamine ja neli maksasiirdamist. Uue elundi ootel on aprilli alguse seisuga 63 inimest.

Mullu siirdati Eestis elundidoonorlus.ee kodulehekülje andmeil kolm kopsu, 10 maksa ja 32 neeru. Eestis siirataksegi lisaks neerule, maksale ja kopsule kudedest ka silma sarvkesti, veresooni ja luukude. Tänavu jõuti ka esimese pankreasesiirdamiseni - ööl vastu 27. märtsi toimus Eestis esimene pankrease ja neeru üheaegne siirdamine.Südame siirdamiseni loodetakse Eestis jõuda lähiaastatel.

Samal teemal

Tartu Ülikooli kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori Virge Palli kinnitusel on tänavu esimeses kvartalis Eestis toimunud 6 neerusiirdamist, 1 pankrease ja neeru siirdamine ja 4 maksasiirdamist. Kopsusiirdamisi ei ole tänavu olnud.

1. aprilli seisuga ootab Eestis uut neeru 51 inimest, uut maksa üks inimene, uut kopsu 10 inimest ning uut südant üks inimene (Helsingis).

Väikeste riikide häda on sageli see, et väikese rahvaarvu tõttu võib elundite ooteaeg kujuneda väga pikaks. Eestlaste võimaluste parandamiseks on Sotsiaalministeeriumi antud volituse alusel sõlminud Tartu Ülikooli Kliinikum raamlepingud Euro- ja Scandiatransplandiga, samuti on Sotsiaalministeerium sõlminud Balti riikide koostööleppe.

"Raamleping tähendab oma sisult seda, et juhul, kui Eestis on elundidoonor ja meie oma ootelehel ei ole sel hetkel ühtki haiget, kellele konkreetne elund sobiks, siis on võimalik pakkuda elundit siirdamiseks teiste riikide siirdamiskeskustele. Ja vastupidi, kui Eestis peaks olema patsient, kelle elu päästmiseks oleks vaja erakorralist elundisiirdamist, on meil võimalik paluda teiste keskuste abi sobiva elundi hankimiseks," selgitab Virge Pall. Tema sõnul on viimastel aastatel koostöö tervikuna olnud kõige aktiivsem Scandiatransplandi keskustega.

Nagu paljudes teistes riikides, nii pole ka Eestis elundidoonorlus nii levinud, sest sageli ei soovita sellele teemale ning kunagi paratamatule suremisele mõelda. Elundidoonoriks võib saada aga igaüks ning sedasi päästa kellegi elu. Doonor, kellelt saadi Eestis märtsi lõpul toimunud esmakordsele pankrease ja neeru samaaegsele siirdamisele elundid, aitas kirurg Marko Murruste sõnul kokku kolme inimest kahe neeru, pankrease ja maksa annetamisega.

Kõige lihtsam viis väljendada oma nõusolekut elundite ja kudede loovutamiseks siirdamise eesmärgil on täita doonorkaart, mille saab välja printida internetileheküljelt elundidoonorlus.ee. Doonorkaarti peaks kandma rahakoti vahel nagu ID-kaarti või juhiluba kogu aeg kaasas ning selle täitmisest tuleks kindlasti rääkida ka oma lähedastele.

Hea on teada, et elundite ja kudede loovutamine pärast surma on heategu, mis ei kahjusta mingil moel juba surnud inimest.